Swedbanki uuring Baltikumis näitab, et inimeste reisihuvi taastumise kolm kõige olulisemat eeldust on epidemioloogilise olukorra paranemine, vaktsiini saamine ning COVID-19-st tingitud reisipiirangute kaotamine. Reisi planeerimise kõige levinumad põhjused on puhkus või pere külastamine, kuid umbes 40 protsenti vastanutest ei plaani sel aastal veel reisida.
- Tarbimine ja tervis
- 6. mai 2021
- Foto: Mägiraudtee Kaunases. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Kui Eestis on reisihuvi taastumiseks kõige olulisem epidemioloogilise olukorra paranemine sihtriigis (23% vastanutest), siis Lätis ja Leedus oleks enim küsitlusele vastajaid valmis reisile minema kohe, kui nad ei peaks pärast koju tagasi pöördumist täitma eneseisolatsiooni nõuet (28% ja 33%). Vaktsineerimine COVID-19 vastu julgustaks reisile minema 18 protsenti eestlastest ja lätlastest ning 27 protsenti leedulastest.
Eestis on kõige julgemad reisiplaane tegema noored vanuserühmas 18-24 ja kõige ettevaatlikumad 64-75 aastased vastajad. Kui kõige nooremas vanuserühmas on 39 protsenti vastanutest valmis reisima kohe, kui valitsus leevendab piiranguid reisimisele ja üldse ei plaani reisida vaid 31 protsenti vastanutest, siis kõige vanemas vanuserühmas ei kavatse sel aastal reisida 60 protsenti vastanutest. Lisaks on reisimise osas ettevaatlikumad maapiirkondade elanikud, kellest ei plaani tänavu reisida 51 protsenti vastanutest. Pealinna elanikest ei plaani reisida vaid 31 protsenti vastanutest. Kui kõrgema sissetulekuga vastanutest ei plaani reisida 30 protsenti, siis madalama sissetulekuga vastanutest 49 protsenti.
Eestlased tahavad reisida enim vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks (79%), välismaal elavate pereliikmete ja sõprade külastamiseks (30%) ja tööreisideks (13%). Kõige noorema vanuserühma ehk 18-14-aastaste seas lisandus ka hariduse omandamise eesmärk (21%).
Inimesed mõtlevad täiendavale kaitsele
Eelistatud turvameetmete kohta vastates mainis enamik inimesi, et nad austaksid vastava riigi seatud piiranguid (üle 70% vastanutest kõigis Balti riikides). Ligikaudu 45% Baltikumi elanikest läheks madala haigestumusega piirkonda, ning üle poole vastanutest oleksid reisi ajal valmis maski kandma ja distantsinõuet täitma.
Elanikkonna uuringust selgub, et ühe turvameetmena sõlmiksid inimesed välismaale minnes ka reisikindlustuse– seda mainis 42 protsenti vastanutest Eestis, 33 protsenti Lätis ja 22 protsenti Leedus.
Swedbanki kindlustus sisaldab COVID-19 kaitset
Arvestades, et on inimesi, kes peavad praegustes oludes siiski reisima, pakub Swedbank alates 6. maist reisikindlustuse kaitset ka COVID-19-ga seotud riskide vastu, et aidata toime tulla ootamatute lisakuludega.
Näiteks hüvitame COVID-19-sse haigestumise tõttu välismaal tekkinud ravikulud maksimaalselt kuni 500 000 euro ulatuses ning haiglaravi korral kuni 12 kuud. Samuti katame meditsiinilistel põhjustel reisi pikenemisega seotud majutuskulud ja tagasisõidupiletite maksumuse eeldusel, et kindlustatul on tõend COVID-19 haigestumise kohta.
"Ehkki epidemioloogiline olukord on endiselt muutlik ja elanike liikuvus ei taastu lähiajal pandeemiaeelsele tasemele, näeme, et on inimesi, kel on kavatsus või vajadus reisida, sealhulgas töö- ja perekondlikel põhjustel. Arvestades põhilisi kohalikke ja rahvusvahelisi nõudeid reisijatele, näeme võimalust oma kliente toetada, kui nad peavad ikkagi välismaale minema. Meie eesmärk on aidata inimesi sellel ebastabiilsel ajal täiendava COVID-19 kaitsega," sõnas Tarmo Ulla, Swedbanki eraisikute panganduse juht.
Kliendi jaoks ei kaasne COVID-19 kaitsega mingeid lisakulusid. Kõnealune kindlustuskaitse on lisatud nii internetipangas sõlmitava kui ka krediitkaartidega (erakliendi Gold ja Platinum krediitkaartide ja ärikliendi Gold krediitkaartide puhul) kaasneva reisikindlustuse tingimustesse.
Eeltingimused COVID-19 kaitse saamiseks on väga lihtsad – peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest eeltingimustest: negatiivne COVID-19 testi tulemus 72 tundi enne reisi algust (kaitse kehtib 30 päeva), tõend, et kindlustatud isik on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud ja haigusest paranenud või vaktsineerimistõend, mis aitab tõendada isiku vaktsineeritust riiklikult heaks kiidetud vaktsiiniga.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
