Viimased uurimistulemused näitavad, et enamik tänapäeval kasutusel olevatest biokütustest tekitavad rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilsed kütused, kuna nn “rohelise kütuse” tootmisprotsessi käigus eraldub kokkuvõttes rohkem süsihappegaasi. Teemast kirjutas Aive Herja GO Kojast.

Viimastel kuudel on biokütuste keskkonnasõbralikkus seatud küsimärgi alla, kuna teadlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas mõjutab „roheliste kütuste“ tootmine keskkonda, vahendab tunnustatud teadusajakiri Science.

Biokütuste tooraine, maisi, suhkruroo ja soja, kasvatamiseks tuleb rajada uusi istandusi, mida tehakse troopiliste vihmametsade maharaiumise ja põletamise ning Lõuna-Ameerika rohtlate üleskündmise hinnaga. Lisaks loodusliku ökosüsteemi hävitamise käigus atmosfääri paiskuvatele kasvuhoonegaasidele kahaneb ka looduslike süsihappegaasi absorbentide – metsade -- arvukus, sest põllumaa neelab oluliselt vähem süsihappegaasi ja toodab vähem hapnikku kui nt vihmametsad.

Kahe viimase teadusliku uurimuse tulemused on radikaalsed: vahet pole, kas maha võetakse vihmametsasid või küntakse üles võsastunud maid, kogu protsessi käigus eraldub rohkelt kasvuhoonegaase. Biokütuste tootmiseks võetakse kasutusele uusi põllumaid. Selle tulemusena „suurendavad biokütused, mida inimesed kasutavad või mida nad tulevikus plaanivad kasutama hakata, oluliselt kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris,“ ütleb New York Times’ile esimese uurimuse juhtiv autor Timothy Searchinger ning möönab, et biokütuste loodussõbralikkusele keskendudes unustati analüüsida „roheliste kütuste“ tootmise keskkonnasõbralikkust.

Taimepõhiseid kütuseid peeti algselt fossiilsetest kütustest paremateks, kuna nende põletamise käigus eraldub samas koguses süsihappegaasi, kui palju tarbisid kütuse toormeks olnud taimed oma kasvuprotsessi käigus. Kahjuks osutus selline võrdluslihtsustatuks, kuna uue avastuse tuhinas ignoreeriti tõsiasja, et taimedest kütuse tootmise käigus eralduvad samuti keskkonnale kahjulikud gaasid, nt kütuse rafineerimisel ja transportimisel.

Maade „puhastamise“ käigus eraldub 93 korda enam kasvuhoonegaase kui säästetaks nendel maadel aasta jooksul kasvatatud taimedest toodetud kütust kasutades, ütleb teise uurimuse juhtiv autor Joseph Fargione ning lisab, et „seega oleksid kliimamuutusedjärgmised 93 aastat veelgi pöörasemad, samas, kui eesmärgiks peaks olema süsihappegaasi hulga oluline vähendamine.“

Rahvusvaheline kliimamuutuste töörühm IPCC on maailma hoiatanud, et kui aastaks 2020 kasvuhoonegaaside kasvu pidurdada ei suudeta, võivad sellel olla meie elukeskkonnale hukatuslikud tagajärjed.

Euroopa Liit ja mitmed Euroopa riigid püüavad probleemi lahendada keeldudes biokütusest, mille toormaterjal on pärit istandustest, mida katsid varem vihmametsad. Kuid isegi selliste piirangute tingimustes viib biokütuste kasutamine bioloogilise mitmekesisuse hävimiseni, nagu kinnitab Searchingeri uurimus.

Kuna taimeõli hinnad maailmas tõusevad, sest nõudlus biokütuse tooraine järgi on kasvanud, siis võetakse arenguriikides kasu teenimise eesmärgil kasutusele üha rohkem uusi põllumaid. Vanade istanduste saak saadetakse biokütuste tootmiseks Euroopasse, uued põllud rajatakse kohaliku elanikkonna tarbeks.

Vajadus uut tüüpi biokütuste järele

Paljud teadlased näevad väljapääsu uut liiki biokütuste tootmises. Uue generatsiooni biokütuseid, nagu nt tselluloosi etanooli, hakatakse tegema erinevatest metsandus- ja põllumajandusjäätmetest ning munitsipaalprügist. Kiiresti kasvavatest ja söögikõlbmatutest vetikatest saaks toota aga biodiislit.

Vaatamata biokütuste tootmise varjukülgedele ei ole kadunud lootus tõeliselt rohelisest kütusest. Tehnoloogia areneb kiiresti ning sellega koos suurenevad võimalused luua uusi puhtalt põlevaid kütuseidinimkonna taastuva tuleviku heaks.

Allikas: GO Koda