Äsja valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi.
- Tarbimine ja tervis
- 20. märts 2019
- Foto: Õiglaselt toodetud tort "Õiglase kaubanduse sõbra" tiitli kätteandmisel/Harri Tiits.
Eelmise aasta sügisel läbi viidud küsitlus näitas, et võrreldes 2016. aastaga on noorte teadlikkus õiglasest kaubandusest märkimisväärselt kasvanud. Usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides. Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis enamasti sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata. „Uuring ei kinnita arvamust, et pole mõtet pakkuda Fairtrade tooteid, kuna neid ei osteta. Meil on suur rõõm, et 65% vastanutest tundis Fairtrade’i märgist ja tunnustame koole ning õpetajaid, kes on selle nimel tööd teinud," märkis Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd.
Enamik küsitlusele vastanud õpilastest tunneb märgist (65%) ja usub õiglase kaubanduse süsteemi toimimisse (60%). 2016. aastal vastasid vaid 26% 15-19 aastastest, et tunnevad Fairtrade´i märgist. Noorte arvates tähendab õiglane kaubandus eelkõige inimväärset töötasu töölistele (74%), laps- ja orjatöö keelamist (70%), aga ka usaldusväärsust (55%). Ainult 4% vastanute pidas õiglast kaubandust turundustrikiks.
Võrreldes 2016. aastaga usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides: nii arvas 73% õpilastest. 2016. aastal oli see usk 15-19 aastaste seas väiksem – 64%. Küsitluses osalenutest ostavad 33% Fairtrade’i toodet iga kord kui selleks võimalus ning suur osa on valmis Fairtrade’i tooteid ka edaspidi ostma (72%). Fairtrade’i märgisega tooteid ostetakse põhjusel, et usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid (29%) ja teatakse, et see parandab elujärge arengumaades (39%).
Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata (35%), ollakse harjunud kasutama teisi tooteid (25%), Fairtrade´i tooteid peetakse liiga kalliteks (23%) või neid ei müüda seal, kus noor tavaliselt oma sisseoste teeb (22%). Kõige rohkem saavad õpilased Fairtrade’ist teada tänu internetile (56%) ja koolile (67%). Lisaks muidugi ka sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad, meedia ja üritused.
Online-uuringu korraldas MTÜ Mondo selleks soovi avaldanud koolide õpilaste seas. Uuringus osales 18 kooli üle Eesti ja andmed põhinevad 1168 õpilase vastustel (vanuses 15-19). Uuringuküsimused olid samad, mis 2016. aastal Mondo tellimusel Turu-Uuringute AS Omnibuss küsitluses. Andmete võrdluses kasutati ainult 15-19 aastaste seas saadud vastuseid.
Uuringuga saab põhjalikumalt tutvuda.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta