Kohe alguses ütlen ära, et ma pole keskkonnateadliku eluviisiga väga kaugele jõudnud, aga kui vähegi sobib, eelistan igal juhul keskkonnasõbralikke lahendusi ja tooteid. Kasutan ja ostan siiani aeg-ajalt kilekotte, pakendeid, suurte marketite kodukeemiat jm tooteid, aga mitte selle pärast, et olen mugav või ei hooli keskkonnast, vaid tihti on põhjuseks alternatiivide puudumine, ebasobivus elustiiliga jne. Eelistan enda tehtud vahendeid ökopoodide omadele, sest mis keskkonnateadlikkus see muidu on, kui ma ostan mitte marketist, aga ikkagi poest keskmisest kõrgemas hinnaklassis toote? Paraku tuleb loodusliku päritoluga või ökotoote eest raha rohkem välja käia kui n-ö tavatoodete eest. Kahjuks pole ma veel leidnud kõikidele kosmeetika- ja kehahooldustoodetele alternatiive ning olen seetõttu pidanud mõnda endiselt poest ostma. Olen siiski pidevas otsingus ja katsetan erinevaid lahendusi.
- Tarbimine ja tervis
- Jaana Dolenko, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 22. jaanuar 2016
Igapäevatoimetustesse on muudatused tulnud järk-järgult. Pole korraga kõiki vahendeid välja vahetanud, teen seda tasapisi, otsin sobivaid ja vahel õnneks leian ka. Siinkohal on mulle oluline lisaks keskkonna- ja tervisesõbralikkusele ka hind ja toote kättesaadavus.
Hügieenitooteid võiks kasutada lõpmata palju, aga minu soov on tarbida võimalikult vähe ja võimalikult keskkonnateadlikult. Samas peavad need tooted olema tõhusad. Allpool on lühike ülevaade nendest muudatustest ja toodetest, mida olen enda suureks rõõmuks avastanud:
Silmameigi eemaldamine – väga soodne ja tõhus silmameigieemaldaja on kookosrasv. Kasutan seda nii, et teen vatipadja sooja veega veidi niiskeks ning võtan väikse koguse kookosrasva. Silmi pole vaja sellega hõõruda. Hoian vatipadjakest veidi aega silma vastas ja pühin õrnalt meigi maha.
Kookosrasv eemaldab ka veekindla ripsmetuši, silmapliiatsi ja muu. Miinuseks on silmadele jääv õhuke õlikiht, mis minul segab hiljem raamatu lugemist. Veega maha pestes kaob see probleem ära, aga kuna mu näonahk on niivõrd kuiv, siis mina veega nägu pesta ei saa. Muide, sel viisil saab väga edukalt maha ka kauapüsiva huulepulga.
Näomeigi eemaldamine – oliiviõli on supervahend, mida ma olen mitu aastat kasutanud. Teen väiksesse klaaspudelisse vee ja oliiviõli segu (vastavalt 2/3 ja 1/3). Kuna vesi ja õli omavahel ei segune, siis enne kasutamist loksutan segu ja valan väikse koguse vatipadjale. See on ülimõnus ja tõhus puhastusvahend, mis teeb näonaha väga puhtaks, ei lõhna, kuivata nahka ning ummista poore. Normaalse naha puhul pole vaja peale puhastamist isegi kreemi kasutada. Segu säilib umbes 1 nädala, suuremat kogust pole mõtet korraga teha.
Näotoonik – kuna veega ma nägu pesta ei saa, sest see kuivatab mu nahka, siis olen hommikuti teinud vatipadja leige veega märjaks ja sellega nägu värskendanud. Nii saab maha öö jooksul kogunenud liigse rasu ja meigijäägid. See värskendab hästi, samas ei kuivata liigselt nahka, sest poes müüdavaid näotoonikuid kasutades hakkab minu näonahk liigsest kuivatamisest kiskuma.
Näokreem – siinkohal pole leidnud ühtegi toimivat kodust vahendit. Kasutan hetkel Mimesise toitvat näokreemi ja see toimib. Mul on ülikuiv nahk ja nt kookosrasv ei ole siin minu jaoks piisavalt tõhus. See ei imendu piisavalt sügavale nahakihtidesse ning natukese aja pärast on kuivad ketendavad laigud põskedel või suu ümbruses jälle näha.
Silmaümbruskreem – kuna silmameigi võtan maha kookosrasvaga, siis lisaks ei vaja isegi minu kuiv nahk midagi ehk pole vajadust ööseks veel kreemikihti peale määrida. Ka hommikul ärgates on silmaümbrus pehme ja näeb värske välja.
Kehakoorija – teen ise juba aastaid segu soolast ja kohvikoorest, pesen sooja veega maha ja nahk jääb väga pehme tükiks ajaks. Suvel kasutan soola ja hapukoore segu, see jahutab mõnusalt, aga samas toidab nahka. Tulemus on väga hea. Peale pesu ei ole vaja keha kreemitada.
Hambapasta – kord nädalas pesen hambaid kookosrasva seguga: 2 spl kookosrasva + 1 spl soodat + 15 tilka piparmündiõli. See segu puhastab ülihästi ja valgendab hambaid, aga kuna sooda on abrasiivsete omadustega, siis väga tihti seda varianti ei kasuta. Igapäevaselt on kasutusel tavahambapasta, kuna ökopoodidest ostetud pastad minu meelest väga tõhusad pole. Ka lastele ja tundlike igemete või hammaste puhul ei soovita sooda-kookosrasva segu kasutada.
Šampoon ja juuksepalsam – pole head alternatiivi leidnud. Kasutan ökopoe OMIA sarja šampoone ja juuksepalsameid, sest need on mulle sobiva toime- ja koostisega: juuksed saab puhtaks õrnalt ja tõhusalt, nad ei jää raskeks ning pead on vaja pesta umbes 2-3 päeva tagant ehk harvemini kui tavašampoonidega pestes.
Olen muidugi proovinud pesta pead sooda, leiva, muna, lihtsalt puhta veega ja veel mõne enda valmistatud seguga, aga need variandid ei toimi. Juuksed ei lähe puhtaks või jääb nendesse pesuvahendi jääke või on lõhn liiga ebameeldiv jne. Sama kehtib nt õunaäädikaga juuste loputamise kohta - see pole minu jaoks. Mulle ei meeldi see lõhn, mida on tunda ka hiljem, kui juuksed on ammu kuivad. Olen lisanud ka eeterlikke õlisid, aga ikkagi pole selle võimaluse juurde jäänud.
Deodorant – kahjuks pole leidnud alternatiivi n-ö marketitootele. Olen proovinud erinevaid vahendeid, ka paljukiidetud kookosõli, aga minu jaoks need ei toimi. Samuti pole sobivat ja tõhusat leidnud ökopoodidest.
Hea lugeja, kui sinul on mõni hea ilunipp, siis jaga seda ka teistega!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta