Pikalt kõrgena püsinud inflatsioon paneb Eesti tarbijad teravamalt hinnasilte uurima. Tarbijakäitumine seab ka kaupmehe ette küsimuse: millele on siis praegu oluline keskenduda? Kuidas leida kuldne kesktee tarbijakäitumise ja -eelistuste ning tulevikku vaatavate jätkusuutlike valikute vahel?

Kaubandussektoril on meie majandusele suur mõju, sest kogu loodavast lisandväärtusest moodustab selle sektori osakaal veidi enam kui 11%. Töötajate arvu põhjal on mõju veel suurem – statistikaameti andmetel töötab kaubanduses pea 90 000 inimest, mis on ligikaudu 15% tööhõivest. Tänavu teises kvartalis oli kaubandusettevõtete müügitulu kokku ligi 8 miljardit eurot. Samal ajal kaupu eksporditi ligi 4,5 miljardi ja imporditi veidi enam kui 5,3 miljardi euro eest.

Miks peame ESG-st rääkima?

ESG-st rääkides on kõige lihtsam mõista keskkondlikku aspekti, mis kaubanduses väljendub muu hulgas raiskamise vähendamises, jätkusuutlikus pakendamises ja energiatõhususes. Küllap on juba kaubandusest tuttav taaskasutatud materjalidest kauba tootmine ja energiatõhus transport.

Selles vallas saab esile tuua jaekaubandusketi Rimi, kes on pannud suure rõhu toiduraiskamise vähendamisele. Swedbanki ESG ja kaubandussektori sügisseminaril kirjeldas Rimi Baltikumi kommertsvaldkonna arendusdirektor Maris Rannus, kuidas ettevõte kasutab tehisintellekti abi, et teha klientidele personaliseeritud allahindlusi. Toetudes tarbija ostukäitumisele ja analüüsides ta ostukorvi, on võimalik pakkuda soodsamalt tarbija lemmikkaupu, mis omakorda vähendab vajadust suure keskkonnajalajäljega kampaaniate järele.

Keerulisem on aga aduda ESG sotsiaalsete aspektide mõju, mille alla käivad õiglane kaubandus aga ka töötajate õiglased töötingimused, mitmekesisus ja kaasatus. Need mängivad töötajate leidmise ja hoidmise juures olulist rolli. Kaubandussektor seisab sageli silmitsi suure tööjõu voolavusega ja kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Arvestades demograafilisi muutusi ning seda, et noorematel põlvkondadel on paindlike ja tähenduslike karjäärivõimaluste suhtes suured ootused, on tähtis keskenduda atraktiivse töökeskkonna loomisele. Töökeskkonnal on omakorda suur roll töötajate vaimse ja füüsilise tervise toetamisel, millel on omakorda märkimisväärne mõju laiemalt kogu tervishoiule.

Suuremat tähelepanu saavad ESG kolmikust ka juhtimisalased teemad, nagu läbipaistvus, riskijuhtimine ja sidusrühmade kaasamine. Seejuures on kaubanduses eriti aktuaalseks muutunud turvaline andmekäitlus – oleme ju tarbijatena mitme kaubandusettevõtte püsikliendid ja lojaalsusprogrammi liikmed. Turvalisuse tagamiseks peavad andmete töötlemise põhimõtted olema selgelt paika pandud. Enamik juhiseid annab GDPR, kuid arvesse peab võtma ka kliendi ootusi. Oluline on läbi mõelda strateegia, kuidas käituda turvalekke ajal ja luua andmete raporteerimise praktika. Andmed muutuvad üha väärtuslikumaks varaks ning kliendiga tugeva ja usaldava suhte tagamiseks on vaja tagada nende turvalisus.

Kohalik tarbija on hinnatundlik

Siiski tuleb tõdeda, et kui kaubandusettevõtted järgivad ESG printsiipe, ei teisene see veel kohe ärieduks. Selle põhjuseks on Eesti tarbija vägagi hinnatundlik meel. Ajal, kus uuringutes viidatakse, et tarbijad on valmis maksma rohkem kauba eest, mis on toodetud kooskõlas jätkusuutlikkuse põhimõtetega, näeme reaalsuses, et kohalik tarbija ostab eelkõige soodsat hinda.

Pealekasvav Z-põlvkond ehk kuni 27-aastased inimesed ei ole samuti veel praktikas ESG-ga seotud väärtuste tulihingelised edasikandjad. Pigem teeb teadlikke valikuid üle 55-aastane tarbija. Samuti tagastab pärast lühikest kasutamist kauba pigem noorem kui vanem põlvkond. Siiski, noored tunnevad rohkem huvi toote komponentide, kauba päritolu ja teekonna vastu.

Ehkki ESG teemad mõjutavad tarbijakäitumist Eestis praegu veel suhteliselt vähe, saaksid kaupmehed pilgu pöörata just sotsiaalsetele ja juhtimisaspektidele, nagu töökeskkonna parandamine ja andmekäitluse kvaliteedi parandamine. Hinna ja jätkusuutlikkuse vahel tasakaalu leidmiseks tuleb teha väikesi samme, mis kohe tarbijakäitumist ei mõjuta, kuid toimivad pikaajaliste investeeringutena, nagu näiteks energiatõhus ja säästlik pakendamine või masskampaaniate vähendamine. Praegu on Eesti turul tähtsam hind, kuid pööre selles suunas, kus tarbijad hakkavad eelistama kaupu ja ettevõtteid, kes suudavad jätkusuutlikkuse ja taskukohasuse omavahel siduda, on teel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta