Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%).

Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.

Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Viu 2015
Jäälind 2014
Nurmkana 2013
Tüllid 2012
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995