Astrofotograafia on fotograafia alaliik, mille eesmärgiks on astronoomiliste objektide ja tähistaeva nähtuste jäädvustamine. Esimene foto astronoomilisest objektist (Kuu) tehti 1840. aastal, kuid alles 19. sajandi lõpul võimaldas tehnoloogia areng detailset fotograafiat. 

Esimese teadaoleva astrofotograafiakatsetuse tegi Louis Jacques Mandé Daguerre, kes pildistas kuud 2. jaanuaril 1839. Mõne allika väitel pildistati kuud esimest korda hoopis 4. või 7. jaanuaril 1839.

Louis Daguerre vead pika säriajaga teleskoobi suunamisel tõid kaasa selle, et fotol oli ebamäärane udune täpp. John William Draper, New Yorgi ülikooli keemiaprofessor, arst ja teaduseksperimentaator, tegi esimese eduka foto Kuust aasta hiljem 23. märtsil 1840, kasutades 13 cm peegelteleskoopi. Keemik valis säriajaks 20 minutit, kuna eelnevad pikema säritusajaga katsetused olid lõppenud kõrbenud dagerrotüüpidega. Valmis esimene 2,5 sentimeetrise läbimõõduga astrofoto. 

Daguerre nime järgi loodi ka  dagerrotüüpia, mis oli esimene laiemalt levinud fotomenetlus. Seda esitleti 1839. aastal ning see oli kasutusel peamiselt 1860. aastateni. Teade leiutisest, mille abil oli võimalik valmistada detailne ja elutruu kujutis, leidis kohe suurt kõlapinda ning levis juba 1839. aasta lõpuks nii Ameerikasse kui üle kogu Euroopa.

Teated dagerrotüüpia leiutamisest jõudsid Läänemere riikidesse üllatavalt kiiresti. Info fotograafia leiutamisest levis Euroopa ajalehtede kaudu tõenäoliselt juba 1839. aasta alguses ka Eestisse. Täpsemad teated avaldati kohalikus ajakirjanduses aga 1839. aasta augustis. Esimene Eestiga seotud kuulutus ilmus ajalehes Revalsche wöchentliche Nachrichten 1840. aasta augustis, kui kaupmees J. Martinsen teatas, et müüb Tallinnas dagerrotüüpia-aparaati koos dagerrotüüpide valmistamise õpetuse ja näidistega.

Heliograafia puhul jäädvustati kaadrid metallplaadile, aga foto ilmutamine võttis aega pikki tunde ning tulemus oli suhteliselt umbmäärane. Dagerrograafia puhul jäädvustati fotod hõbedaplaadile, kuid lühemad säri- ja ilmutusajad muutsid pildijäädvustamise tunduvalt mugavamaks. Ka tulemus oli palju rikkam detailide poolest, kuid endiselt suurendamist ja paljundamist mittevõimaldav.

Päikest pildistasid arvatavasti esimest korda 1845 Prantsuse füüsikud Léon Foucault ja Hippolyte Fizeau.

Ebaõnnestunud katse jäädvustada täielikku päiksevarjutust, mis leidis aset tema kodulinnas Milanos 8. juulil 1842, tegi Itaalia füüsik Gian Alessandro Majocchi.

Päikese krooni pildistati esmakordselt edukalt päikesevarjutuse ajal 28. juulil 1851. Dr. August Ludwig Busch Königsbergi observatooriumi direktor andis juhised kohalikule dagerrotüüpiapildistajale Berkowskile, jäädvustamaks päikesevarjutust. 

Esimene foto tähest oli dagerrotüüp tähest Vega, astronoom William Cranch Bondi ning dagerrotüüpia fotograafi ja eksperimentaatori John Adams Whipple'i poolt 16.-17. juulil 1850 Harvardi kolledži observatooriumi 15-tollise refraktorteleskoobiga.

Astrofotograafiast ei saanud tõsist teadusvahendit enne 19. sajandi lõpukümnendeid, mil võeti kasutusele kuiv plaat fotograafia. Seda kasutasid esimest korda Sir William Huggins ja ta naine Margaret Lindsay Huggins aastal 1876, et salvestada astronoomiliste objektide spektrid. Aastal 1880 kasutas Henry Draper uut kuivplaat protsessi koos fotograafiliselt parandatud Alvan Clarki 28 cm refraktorteleskoobiga, et teha 51-minutise säriajaga pilt Orioni udukogust (esimene pilt udukogust). 

20. sajandi algus tõi ülemaailmse refraktorteleskoopide ja keerukate suurte peegelteleskoopide ehituse, mis olid mõeldud spetsiaalselt fotograafiliseks jäädvustamiseks. Sajandi keskme pool hiigelteleskoobid nagu 5-meetrine (200-tolline, f/3.3) Hale'i teleskoop ja (48-tolline) Samuel Oschini teleskoop Palomari Observatooriumis nihutasid filmifotograafia piire.

20. sajandi lõpp tõi kaasa arengu astrofotograafias, kui hakati kasutama uut tüüpi riistvara seoses hiiglaslike mitmepeegliste ja -segmendiste teleskoopide ehitamisega. Samuti tulid esimesed kosmoses põhised teleskoobid nagu Hubble'i kosmoseteleskoop. Tegutsedes väljaspool Maa atmosfääri mõjutusi saab Hubble'i kosmoseteleskoop oma 2,4 m diameetrilise peegliga jäädvustada tähti alla 30. suurusjärgu, mis on 100 korda tuhmim sellest, mida suutis 5-meetrine Mount Palomari, Hale'i teleskoop aastal 1949.

Astrofotograafia on populaarne hobi fotograafide ja harrastusastronoomide seas. Öötaevast saab pilte teha ka kõige lihtsamate filmi- ja digitaalkaameratega. Astrofotograafia on osa rahvateadusest.

Kasutatud materjalid

• Davidreneke.com "The First Astronomy Photograph In History January 2, 1839"
• ERR "23. märtsil 1840 tehti esimene astrofoto"
• MTÜ Eesti Fotopärand "Dagerrotüüpia Teavik"
• Revalsche wöchentliche Nachrichten (RwN), 5.08.1840, lk 876
• Vikieedia "Dagerrotüüpia"
• Wikipedia "John William Draper"
• Vikipeedia "2. jaanuar"
• Vikipeedia "Astrofotograafia"
• Vikipeedia "Henry Draper"
• Vikipeedia "Hubble'i kosmoseteleskoop"
• Vikipeedia "Léon Foucault"
• Vikipeedia "Louis Daguerre"
• Wipedia "Hale Telescope"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta