Eesti mees soovib oma ellu rohkem lapsi kui naine, saab kehvema hariduse ja parema palga kui naine, leiab elukaaslase hiljem, ei kurda tervise üle, kuid elab keskmiselt 11 aastat naisest vähem. Need on mõned faktid, mida teame seni Eesti meeste kohta. Septembris hakkab Tartu Ülikool Eesti säästva arengu komisjoni algatusel läbi viima esimest suuremahulist eesti meeste elu ja käitumist käsitlevat uuringut.

„Seni pole Eestis tehtud ühtegi spetsiaalset meestele keskenduvat uuringut, mis käsitleks terviklikult nende hoiakuid ja tegelikku käitumist tervise, hariduse, hõive, rände ja pereloome valdkonnas või võimaldaks analüüsida hoiakute ja käitumise omavahelisi seoseid,“ rõhutas uurimisgrupi juht Kerly Espenberg uuringu uudsust.

Kutse osaleda TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koordineeritavas uuringus saadetakse septembri teisel nädalal 4800 Eesti mehele vanuses 16–54 eluaastat, kes on valitud välja juhuvaliku teel.

Uuring on anonüümne ning vastata on võimalik nii elektrooniliselt kui paberil ja nii eesti kui vene keeles. Eesti meeste perekäitumist ja seda mõjutavaid asjaolusid aitavad uurida sotsioloogid, sotsiaalpoliitikud, majandusteadlased ja terviseteadlased, et ulatusliku küsitluse tulemusi oleks tulevikus võimalik kasutada riiklike perepoliitiliste otsuste tegemisel.

„Erinevad sündimusega seotud analüüsid on sageli keskendunud naistele,“ tõdes uuringu analüütik Marek Sammul. „Ometi mõjutab sündimust ka meeste käitumine ja hoiakud. Eriti kui me vaatame mehe osa pereelus – näiteks kui osa mehi töötab pikki perioode perest eemal välismaal, võib eeldada, et see mõjutab ka pereelu ja laste saamist,“ rääkis Sammul.

MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots lisas, et paraku kehtib veel stereotüüp, nagu otsustaks lapse sünni või sündimata jäämise üle pigem naine. „Teine stereotüüp usub, et mehed lihtsalt ei viitsi tulevase pere eest vastutust võtta. Kuid otsustel laste saamise kohta võib olla palju üksteisega lõimuvaid põhjusi,“ lisas Ots, kes on ühtlasi teema raportöör säästva arengu komisjonis.

Meeste uuringut rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest ja uuringutulemused avalikustatakse jaanuaris 2015.

Uuringu algatas säästva arengu komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjon keskendub oma töös igal aastal 1–2 fookusteemale, mille raames tehakse uuringuid ja analüüse ning töötatakse välja konkreetseid poliitikasoovitusi. Komisjoni teenindab riigikantselei.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta