Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võrumaal Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest.

Seltsingu Roheline Urvaste juhid Helina Kärgenberg ja Airi Hallik-Konnula, kes 2004. aastal kaevandamisloa vaidlustasid, on lõpptulemusega rahul. “Kuna Ess-soo on osa mitmete inimeste identiteedist, siis on pika protsessi tagajärjel tulnud võit meie kogukonna jaoks väga oluline. Nüüd jäävad piirkonda alles looduskaitselised väärtused, mida algselt kaevandamist lubades arvessegi ei võetud,” selgitas Rohelise Urvaste üks juhtidest Helina Kärgenberg. “Loodan, et meie kogemusest saavad innustust ja jõudu ka teised kogukonnad, kes sarnaste probleemidega kokku puutuvad,” lisas Kärgenberg.

Kohtuvaidlustes seltsingut esindanud SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari leiab, et Rohelise Urvaste inimesed väärivad tõsist lugupidamist, kuna nad on jaksanud nii pikalt oma huvide eest võidelda sealjuures kõiki õiguslikke võimalusi kasutades. „Ess-soo juhtum on oluline pretsedent, mis näitab, et oma õiguste eest kohalike loodusväärtuste kaitsmisel tasub seista.“

Keskkonnaameti eelkäija Võrumaa Keskkonnateenistus tegi esimese otsuse Ess-soos kaevandamisloa väljaandmiseks 2002. aastal. Kohalikud elanikud said sellest teada alles kaks aastat hiljem, koondusid seltsinguks Roheline Urvaste ning vaidlustasid loa andmise otsuse kohtus.

Ehkki esimest kohtuvaidlust ei võidetud, sai seltsing vaidluse käigus kinnitust, et alal on olulised loodusväärtused, ning tegi Urvaste vallale ettepaneku ala kaitse alla võtmiseks, mida vallavolikogu lõpuks ka toetas. Ala võeti kohaliku kaitse alla, ent selle otsuse vaidlustas omakorda kaevandamisfirma. Kohtuvaidluse tulemusel leiti, et Urvaste vald toimis ala kaitse alla võttes siiski õigesti, ning Keskkonnaamet otsustas sellest lähtuvalt kaevandamisloa väljastamata jätta.

Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainukese rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ja seal asuvad väärtuslikud elukooslused, millest suurepinnaline lage-siirdesookooslus on looduskaitseekspertide hinnangul üle-euroopalise tähtsusega.

Materjalid Ess-soo juhtumi kohta Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehel.