Kogu karusnahatööstus on alates 2014. aastast olnud küll languses, ent siiski tapetakse karusnaha saamise eesmärgil Euroopas miljoneid loomi. Seejuures on Euroopast suurem karusnahatootja vaid Hiina.

Üleeuroopalise loomakaitsevõrgustiku Eurogroup for Animalsi, kuhu kuulub ka Loomus, andmetel vähenes Euroopas naaritsanahkade aastane toodang 45 miljonilt 2014. aastal ligikaudu 12 miljonile 2021. aastal. Euroopa Liidus on kõige rohkem karusloomafarme Soomes ja Poolas.

Suurim karusnahku tootev ja importiv riik Euroopas on Soome, kuigi märkimisväärne osa selle impordist eksporditakse omakorda riikidesse nagu Lõuna-Korea ja Vietnam. Loomakaitseorganisatsiooni Humane Society International (HSI) andmetel oli Soome karusnaha ekspordiväärtus 2021. aastal 126 miljonit eurot, aastal 2013 oli see 477 miljonit eurot. Soome Karusloomakasvatajate Liidu (FIFUR) andmetel toodeti aastal 2021 Soomes 900 000 rebasenahka, mis on oluliselt langenud võrreldes aastaga 2017, mil toodeti 2,53 miljon rebasenahka. 

Hiljuti avalikustasid ka Soome loomakaitsjad 2021. aastal filmitud kaadrid kuuest karusloomafarmist, kus on näha, millistes tingimustest loomad karusloomafarmides elavad: paistes ja haiged silmad, vigastatud sabad, deformeerunud jalad. Kaadrid näitavad ka rebasepoegi, kes söövad oma surnud õdesid-vendasid, ja rebaseid, kellel on selektiivse aretuse tagajärjel tekkinud tohutud nahavoldid, et maksimeerida karusnaha kogust ühe looma kohta.

Poola on praegu suurim naaritsakasvataja, olles 2021. aastal tootnud 4,5 miljonit nahka. Leedu, Kreeka, Soome ja Hispaania kuuluvad ka esiviisikusse pärast seda, kui COVID-19 puhangud naaritsafarmides sundisid Taani karusnahakasvatajaid oma loomakarja vähendama. Eelmisel aastal jõudsid avalikkuse ette ka kaadrid Leedu naaritsafarmist, kus on ridade kaupa näha äsja tapetud naaritsaid ja veel elusaid naaritsaid, keda ootab sama saatus.

Kuigi COVID-19 leviku peatamiseks naaritsafarmides seati mõned aastad tagasi nii Rootsis kui ka Taanis ranged piirangud, mistõttu nende farmide tegevus sisuliselt peatus, tühistati sellest aastast need piirangud ning naaritsafarmid võivad oma tegevusega taas alustada.

Kuigi tänasel päeval on karusnahakasvatus Eestis sisuliselt olematu, siis veel mõned aastad tagasi oli Eesti suurimas karusloomafarmis Karjakülas 160 000 looma (kellest umbes 30 000 rebased, ülejäänud mingid). Eestis on karusloomadena kasvatatud tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid.

Euroopa Liidus tehistingimustes kasvatatud karusnaha eksport kolmandatesse riikidesse on suunatud peamiselt Kambodžasse, Hiinasse, Hongkongi, Venemaale, Lõuna-Koreasse ja Taisse. Ka Türgi on suur karusnaha tarbija.

Millised Euroopa riigid on karusloomakasvatuse keelustanud?

Karusloomakasvatus on keelatud 19 Euroopa riigis, millest 14 on EL-i liikmesriigid. Nende hulka kuuluvad Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Eesti, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik. Poliitilised arutelud keelustamise üle on käimas Rumeenias, Leedus ja Poolas.

Inglismaa ja Wales olid esimesed Euroopa riigid, kus kehtestati karusloomafarmide keeld, seda tehti 2000. aastal. Viimasena kehtestas keelu Läti 2022. aasta septembris. Kuigi Šveits ja Saksamaa ei ole keelde kehtestanud, on ranged loomade heaolu seadused sulgenud kõik nende riikide karusloomafarmid. Sarnaselt on Rootsis karmimad loomade heaolu nõuded viinud rebase- ja tšintšiljafarmide järkjärgulise kaotamiseni.

Kas mõni riik on karusnahaga kauplemise keelanud?

Euroopa Liidus on hülgenahkade ning koerte ja kasside, karusnahkade import ja nendega kauplemine keelatud alates 2009. aastast. Ühendkuningriigis on piirangud ka kodukasside ja -koerte nahkade, kaubandusliku hülgejahi ning karusnaha pärast püütud metsloomade karusnaha impordile. 

Siiski on karusnaha müük üldiselt seaduslik kogu Euroopas. Iisraelist sai 2021. aastal esimene riik maailmas, mis keelustas karusnaha müügi. Ameerika Ühendriikides on teatud linnad ja osariigid kehtestanud oma keelud, sealhulgas California, Connecticut, Hawaii, Massachusetts, New York City, Oregon ja Rhode Island.

Loomakaitsjad üle Euroopa kutsuvad üles keelustama nii karusloomafarme kui ka farmidest pärit naha müüki terves Euroopa Liidus

Ligikaudu 80 organisatsiooni Euroopas ja ka mujal, sh Loomus, kutsuvad üles toetama kodanikualgatust “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe”, mille eesmärk on keelustada terves Euroopa Liidus nii karusloomafarmid kui ka karusloomafarmidest pärit loomade karusnaha ja sellest tehtud toodete müük. Oma toetusallkirja on andnud ligi 1,5 miljonit Euroopa Liidu kodaniku, sh üle 3700 Eesti kodaniku. Oma allkirja saab veel anda kampaanialehel: et.furfreeeurope.eu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta