Täna Põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual arutati Euroopa Nõukogu määruse „Loomade kaitse kohta surmamisel“ eelnõu, mille kohaselt püütakse  parandada ja ühtlustada loomade uimastamise ja tapmise korda arvestades uusimaid teadusandmeid ja lihatööstuste seadmete ning kasutatavate meetodite arengut. Eelmine valdkonda reguleeriv direktiiv kehtib 1993. aastast.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnul puudutavad uue määruse eelnõu ettepanekud põllumajandusloomade tapmist nii tapamajades, karusloomakasvatustes, hädatapmist kui loomade hukkamist tauditõrje eesmärgil. „Soovitakse tõsta ettevõtete vastutust loomakaitsenõuete täitmise üle ning parandada töötajate teadmisi ning oskusi“, lisas Kuusk.

Igal aastal tapetakse Euroopa Liidu tapamajades ligikaudu 360 miljonit siga, lammast, kitse ja veist ning rohkem kui 4 miljardit kodulindu. Lisaks surmab Euroopa karusnahatööstus 25 miljonit karuslooma ning haudejaamad 330 miljonit päevavanust tibu. Nakkushaiguste tõrje võib samuti nõuda miljonite loomade surmamist.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Toiduohutusameti hinnangul  on olukord loomadele tapmise ja sellega seotud tegevuste ajal põhjustatavate kannatuste ja stressi osas ebarahuldav ning liikmesriikide tase osas  ebaühtlane.

Määruse eelnõu järgi peavad lisaks looma või linnu uimastamise ja veretustamisega tegelevatele isikute läbima asjakohase koolituse ka näiteks loomade laadimise, ajamise ja fikseerimisega tegelevad isikud. Määruse eelnõu järgi peab suuremates tapamajades tegutsema loomade heaolu eest vastatav isik. Viimast ei nõuta tapamajadelt, kus tapetakse aastas alla 1000 ühiku imetajaid või 150 000 ühikut kodulindu. Määruse mõjualast jääb välja kodulindude ja küülikute tapmine kodus omaks tarbeks.

Esialgsete plaanide kohaselt ei jõustu määrus enne 2011. aasta algust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta