Lõpuks oli võimalus keelustada nii karusloomafarmid terves Euroopa Liidus (EL) kui ka tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomine, kuid Euroopa Komisjon (EK) ei suutnud seda otsust vastu võtta. Selle asemel otsustas EK ära oodata Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuse.

Sellise vastuse andis Euroopa Komisjon Euroopa kodanikualgatusele “Fur Free Europe” ehk “Karusnahavaba Euroopa”, millega enam kui 1,5 miljonit EL-i kodanikku kutsus liitu üles keelustama lõplikult karusloomafarmid ja tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomise. Vastuses mainitakse karusloomafarmide ja tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomise võimalikku keelustamist või alternatiivselt muid meetmeid pärast EFSA arvamuse hindamist, mis esitatakse alles 2025. aasta märtsiks.

Taotlus, et saada EFSA-l arvamus, esitatakse hoolimata tõsiasjast, et juba on olemas suur hulk teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et karusloomafarmide pidamissüsteem ei suuda mingil juhul vastata karusnaha saamiseks peetavate ja tapetud liikide vajadustele. 

Kuigi komisjon palus EFSA-l hinnata, kas neid heaolu tagajärgi on praegustes põllumajandustingimustes võimalik ära hoida või oluliselt leevendada, peaks EFSA arvamus lähtuma loomade spetsiifilistest vajadustest, mis on selle kodanike üleskutse põhieeldus, mitte aga loomakasvatuse infrastruktuurist. Mitmed uuringud on järjekindlalt jõudnud järeldusele, et ükski puuride rikastamise tase ei suuda loomade heaolu tagada.

Lisaks näib, et keskendutakse vaid neljale peamisele ELi karusloomafarmides peetavale ja tapetud liigile: naaritsad, rebased, kährikud ja tšintšiljad, samas kui kodanikualgatus “Fur Free Europe” ehk “Karusnahavaba Euroopa” nõuab, et lõpetatakse kõikide loomade pidamine ja tapmine ainult või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil, olenemata liigist.

Lisaks EFSA arvamusele hindab EK mitmeid muid valdkondi, mida karusnahatööstus mõjutab, sh rahvatervis, keskkond, sotsiaal-, õigus- ja majandusvaldkond. Põhjaliku hindamise tähtajaks on 2026. aasta märts, peale seda plaanib EK anda oma vastuse.

“Karusloomafarmide koht on minevikus ja seda soovib ka ühiskond. Selgelt näitab seda ka kõnealuse kodanikualgatuse tohutu edu, mistõttu on Euroopa Komisjoni arvamus pettumust valmistav,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Aga meil on hea meel näha, et iga aastaga tuleb juurde riike, kus karusloomafarmide keeld vastu võetakse, näiteks veel sel sügisel võttis selle otsuse vastu Leedu.”

Aasta 2022 mais kuulutati välja Euroopa kodanikualgatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe”, mis kutsub Euroopa Liitu üles keelustama loomade pidamise ja surmamise ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise Euroopa Liidus. Eestis juhib kampaaniat loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Euroopa Liidus koguti kampaania toetuseks üle 1,5 miljoni valideeritud allkirja, Eestis koguti 5808 valideeritud allkirja.

Alates 2014. aasta kõrgpunktist on karusnahatööstus Euroopas olnud pidevas languses, kuid isegi 2022. aastal peeti ja tapeti Euroopa Liidus karusnaha tootmiseks umbes 8,5 miljonit looma. Tänaseks on 20 liikmesriiki täielikult või osaliselt keelanud karusloomafarmid või rakendanud rangemaid meetmeid loomade heaolu, keskkonna ja rahvatervise huvides. Eestis võeti vastu otsus keelustada karusloomafarmid 2021. aasta suvel. Keeld hakkab kehtima 2026. aastast. 

Üleskutset keelustada karusloomafarmid EL-is on toetanud ka kõikide fraktsioonide saadikud ning liikmesriigid ühinesid üleskutsega põllumajanduse ja kalanduse nõukogus (AGRIFISH) aastatel 2021 ja 2023.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta