Komisjon võttis täna vastu iga-aastase ELi kliimameetmete eduaruande, milles käsitletakse ELi edusamme kasvuhoonegaaside heite vähendamisel 2019. aastal. Kasvuhoonegaaside heide vähenes ELi 27 liikmesriigis eelneva aastaga võrreldes 3,7%, samal ajal kui SKP kasvas 1,5%. Võrreldes 1990. aasta tasemega on heide vähenenud 24%.

  • Kliima
  • 1. detsember 2020
  • https://pixabay.com/photos/co2-carbon-dioxide-carbon-oxygen-3139225/

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Euroopa Liit on tõestanud, et on võimalik vähendada heidet ja edendada majandust. Tänasest aruandest saame aga taas kinnitust, et peame suurendama jõupingutusi kõigis majandussektorites, et saavutada 2050. aastaks meie ühine kliimaneutraalsuse eesmärk. Üleminek on võimalik, kui peame oma lubadustest kinni ja kasutame majanduse taaskäivitamisel keskkonnahoidlikumaid ja vastupanuvõimelisemaid viise, et luua kõigile tervislik ja kestlik tulevik.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmatud heitkogused vähenesid 2019. aastal kõige rohkem: 9,1% ehk ligikaudu 152 miljonit CO2 ekvivalenttonni võrreldes 2018. aastaga. See langus tulenes peamiselt energiasektorist, kus heide vähenes ligi 15% eelkõige tänu sellele, et söest elektri tootmine asendati taastuvatel energiaallikatel ja gaasil põhineva elektritootmisega. Tööstussektori heide vähenes peaaegu 2%. Lennundussektori tõendatud heitkogused, mis praegu hõlmavad ainult Euroopa Majanduspiirkonna siseseid lende, kasvasid tagasihoidlikult: 1% ehk ligikaudu 0,7 miljonit CO2 ekvivalenttonni võrreldes 2018. aastaga. HKSiga hõlmamata tööstusharudest, transpordist, hoonetest, põllumajandusest ja jäätmetest pärit heitkogus ei ole 2018. aastaga võrreldes oluliselt muutunud.

ELi kulutused kliimameetmetele, keskkonnahoidliku tehnoloogia rahastamisele, uute lahenduste kasutuselevõtule ja rahvusvahelisele koostööle suurenesid 2019. aastal ning suurenevad kindlasti ka pärast seda, kui Euroopa taastub COVID-19 kriisist.

ELi HKSi enampakkumistulu on üha olulisem kliimarahastuse allikas. Kogutulu, mille liikmesriigid, Ühendkuningriik ja EMP riigid said enampakkumistelt 2012. aasta (ELi HKSi enampakkumise algus) ja 2020. aasta keskpaiga vahel, oli üle 57 miljardi euro, millest üle poole saadi ainuüksi 2018. ja 2019. aastal. 2019. aastal ületas enampakkumiste kogutulu 14,1 miljardit eurot. Sellest summast kasutatakse 77% kliima- ja energiaeesmärkidel, mis on 7 protsendipunkti rohkem kui 2018. aastal teatatud 70%. Lisaks rahastatakse üha rohkem ELi rahastatavaid kliimaprojekte saastekvootide rahaks konverteerimisega programmi „NER300“innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi kaudu.

Taust

Kliimameetmete eduaruandes „Kick-Starting the Journey Towards A Climate Neutral Europe“ kirjeldatakse ELi ja liikmesriikide edusamme kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning antakse aru hiljutistest arengutest ELi kliimapoliitikas. Aruande on koostanud komisjoni kliimameetmete peadirektoraat nende andmete põhjal, mille liikmesriigid esitasid kliimamuutuste seiremehhanismi määruse (määrus (EL) nr 525/2013) alusel.

Lisateave

Kliimameetmete eduaruanne

CO2-turu aruanne

Kütusekvaliteedi direktiivi aruanne

CO2 kogumise ja säilitamise aruanne (2019)

Kliima- ja energiaraamistik 2030

2030. aasta kliimaeesmärgi kava

Pikaajaline 2050. aasta strateegia

Euroopa roheline kokkulepe