Glüfosaat on umbrohutõrjes enim kasutatav ühend. USA agrokeemiaettevõte Monsanto hakkas 1974. aastal tootma Roundupi kaubamärki kandvat glüfosaadil põhinevat umbrohumürki, mis sai kiiresti populaarseks kogu maailmas. Tuntud umbrohumürki kasutatakse kõikjal: põldudel, parkides, tänavatel, raud- ja trammiteedel ning koolides, aga ka koduaedades.
- Maamajandus
- Laura Mägi, toimetas Laura Nirgi
- 9. november 2017
- Foto: Taimekaitsevahendite pritsimine. Pixabay, CC Public Domain
Glüfosaat on mugav ja efektiivne – põldudele pritsides hävitab see kõik umbrohud ja hoogustab kultuurtaimede kasvu, säästes sedasi oluliselt põllumeeste aega. Suurbritannia Mulla Ühingu hinnangul on glüfosaadi pritsimine Suurbritannia põldudel viimase 20 aastaga suurenenud 400%.
Glüfosaat, mida algul peeti suhteliselt ohutuks ühendiks, on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega. Ühendi jääke leiti hiljuti 45% Euroopa pinnasest ja 99,6% uuringus osalenud 2009 sakslase uriinist. Taimemürk satub kehasse toidu ja joogi kaudu. Brittide täisteraleibadest sisaldab 60% mingil määral glüfosaati ja teisi pestitsiide. Just viimastel aastatel tehtud uuringute tulemused on näidanud aga glüfosaadi ohtlikkust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on võimalik, et glüfosaat tekitab vähki. Vastupidisel seisukohal on nii Euroopa Liidu Toiduohutusagentuur kui ka Kemikaaliamet.
Agrokeemia ettevõtte Monsanto väitel näitavad teadusuuringud Roundupi ohutust, samal seisukohal on ka Ameerika Keskkonnakaitseagentuur (EPA), kuigi just EPA enda teadusnõustajad seadsid kahtluse alla agentuuris kasutatavad meetodid. Nad märkasid olulist EPAs eiratud asjaolu: NHLi (mitte-Hodgkini lümfoom) haigestumise risk on suurenenud 27–50%. EPA teadlase Marion Copley sõnul on 1983. aasta glüfosaadiuuringu originaaltulemustes kirjas, et ühend põhjustab vähki. Lisaks on EPA ja teised asjalised testinud glüfosaati isoleeritult, kuigi uuringud näitavad Roundupi toksilisuse märgatavat suurenemist segunemisel pindaktiivsete ainetega. Neid kaheldavaid uuringutulemusi kajastatakse ka Euroopa Toiduohutusameti raportites.
Euroopa Parlament toetab glüfosaadi kasutamise lõpetamist 2022. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon peab langetama otsuse glüfosaadi kasutusloa pikendamise või keelustamise osas selle aasta 15. detsembriks , mil vana kasutuslitsents aegub.
Euroopa Liidu liikmesriigid on eriarvamusel glüfosaadile antava uue litsentsi kehtivusaja osas. Euroopa Komisjonis ei ole leidnud toetust litsentsi pikendamine 15 ega 10 aastaks. 9. novembril kogunetakse, et hääletada litsentsi pikendamist viieks aastaks. Toimuvasse suhtub kriitiliselt ka Greenpeace: „Oluline ei ole litsentsi pikkus. Euroopa Parlament ja eurooplased tahavad glüfosaadi keelustamist.” Samas on nad Euroopa Komisjoni kõnemehe sõnul saanud Monsantolt ning teistelt keemia- ja kaubandusettevõtetelt kirju, milles antakse mõista asja kandumisest kohtusse, kui 15. detsembriks „jäetakse tegutsemata”. Tekkinud olukorra tõttu hakkasid Rohelised/Euroopa Vabaliidu fraktsioon koguma allkirju, et selgitada glüfosaadi ohtlikkust tõestavate uuringutulemuste eiramise põhjuseid ja Euroopa Komisjoni otsuste tagamaid.
Üldsuse huvi ja surve glüfosaadi keelustamisele on suur: üle miljoni inimese toetab oma allkirjaga aine täielikku keelustamist. Kodanikualgatuse eestvedajatega kohtutakse Euroopa Parlamendis 20. novembril.
Üks glüfosaadi litsentsi uuendamise tugev vastane on Teri McCall. Ta on veendunud, et ühend põhjustab vähki. Teri McCall on lesk. Tema mehel Jackil diagnoositi mitte-Hodgkini lümfoom (NHL). Jack kasutas oma põldudel 40 aastat Roundupi. Teri McCalli väitel suri samasse vähitüüpi ka nende koer, kes Roundupi piserdamise ajal mehega koos põllul oli. Naine soovib, et agrokeemiaettevõte Monsanto võtaks vastutuse. Teise NHL-diagnoosiga põllumehe sõnul polnud Roundupi kasutades mingit hoiatust.
Pestitsiidide Euroopa Tegevusvõrgustiku (PAN) hiljutises uuringus seostatakse glüfosaati ka näiteks vihmausside arvukuse vähenemisega, mulla mikroobsete kogukondade rikkumisega ja tolmlejate toiduallikate hävinemisega ning saagi haigustele vastuvõtlikumaks muutmisega. Sarnaselt tõdeb Saksamaa Föderaalne Keskkonnaamet glüfosaadi kahjustavat mõju taimede, putukate, lindude ja loomade elu- ning kasvupaikadele. Saksa Looduskaitseliidu (NABU) uuringust selgub, et viimase 27 aastaga on lendavate putukate arvukus langenud 76% ja linde on 12% vähem kui 12 aastat tagasi. Hinnanguliselt on Saksamaal 12,7 miljonit pesitsevat lindu vähem. Kahanenud on kuldnokkade, metsvintide, lõokeste, talvikeste, koduvarblaste ja pöialpoiste arvukus. Vähenemise peamise põhjusena nähakse kliimasoojenemise kõrval just glüfosaadi kasutamist.
Glüfosaat on Euroopas laialdaselt kasutusel. Ühendi keelustamisega võib kaasneda põllumeeste tugev vastuseis või nagu Monsanto esindaja Scott Partridge ütleb: möll põllumajanduskogukonnas. Mitu põllumeesteühendust on juba ähvardanud asja kohtusse anda. Lisaks hoiatatakse veel keskkonna üldise halvenemise, saagi roiskumise ja vähenemise eest. Näiteks uurisid Göttingeni ülikooli teadlased külvatud rapsi, nisu ja odra saagikust ning leidsid, et glüfosaadita võivad põllumehed kaotada 4–15% saagist hektari kohta.
Saksa Põllumeeste Liidu kõnemehe sõnul viiks aga glüfosaadi keelustamine neid tagasi 1970.–1980. aastate põlluharimismeetodite juurde ning see tähendaks ka Euroopa põllumeeste võimetust konkureerida glüfosaati kasutavate piirkondade ametivendadega, nt Lõuna-Ameerika põllumeestega.
Glüfosaadi asendamiseks on välja pakutud palju meetodeid. Näiteks on teadusuuringute tulemusel selgunud, et mulla kündmisel 25 cm sügavuselt väheneb umbrohu tihedus, samuti paraneb pikema aja vältel mulla kvaliteet ja bioloogiline mitmekesisus. Looduskaitsjad soovitavad aga kombineerida erinevaid külvikordi, põllukultuure, viljarulli ning põllurammu. Samas peetakse mehaanilist umbrohuhävitamist aja- ja töömahukaks. Veel soovitatakse põllumeestel keskenduda mahetootmisele, mis on Saksamaal just viimasel ajal õitsele löönud.
Teadlaste sõnul puudub glüfosaadile tõhus alternatiiv, kuid Suurbritannias on mitmes glüfosaadivabas piirkonnas, nt Glastonburys, Hammersmithis, Fulhamis, Southwarkis ja Lewesis kasutusel firma Weedingtechi umbrohutõrjevahend, mis põhineb kuumal veel ja vahul. Ettevõtte tegevdirektori hinnangul on glüfosaadile asendus olemas.
Allikad:
- www.theguardian.com
- www.eu.observer.com
- www.euractive.com
- www.ec.europa.eu
- www.soilassociation.org
- www.dw.com
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta