Evelyn Valtin on kogu elu olnud loomasõber. Viimastel aastatel on loomade aitamine muutunud Evelyni elu lahutamatuks osaks, sest temast on saanud Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige. Küsisime Evelynilt, milline on tema meelest loomasõbralik käitumine.

Mida tähendab Sinu jaoks austav suhtumine iseendasse ja loodusesse?

Austav suhtumine iseendasse ja loodusesse on minu jaoks see, kui inimene näeb end looduse ühe osana, mitte ei sea end looduse etteotsa. Samuti annab ta igapäevaeluga panuse, et oma mugavuse ja heaolu tõttu loodus võimalikult vähe kahjustuks. Austav suhtumine ellu on minu jaoks ka see, kui näiteks ükskõik milline tuppa sattunud putukas lastakse välja tagasi, selle asemel, et ta lömastada. Või lillede ilu nauditakse looduses, kus on nende kasvukeskkond, mitte ei korjata neid vaasi vaikselt närbuma.

Millal tajusid, et loomade kaitsmise teema on Sinu jaoks oluline?

Kui meenutada lapsepõlve, siis tegutsesin loomade suhtes kaitsvalt juba tollal. Lapsena aitasin kodutuid kasse ja koeri. Esimese teadliku loomakaitsega seotud sammu astusin 2005. aastal, kui Eesti Loomakaitse Seltsiga liitusin. 2007. aasta alguses juhtusin vaatama dokumentaalfilmi „Earthlings”. See oli minu jaoks šokk, sest teadvustasin sel hetkel endale, mida loomadega inimeste tõttu tehakse. Mõistsin, et saan loomade suhtes parem olla vaid siis, kui ise midagi ära teen. Seejärel asusingi ELS-i aktiivseks liikmeks ja hakkasin muutma oma igapäeva harjumisi loomasõbralikumaks.  

Miks Sinu meelest inimesed ei mõista, et loomadel ja inimestel on sarnased õigused ja vajadused?

Inimeste suhtumised ja arusaamad on tugevalt seotud just ühiskonnaga, kus nad elavad, milline on nende kokkupuude loomadega ja millisele infole nad ligi pääsevad. Tihti küll mõistetakse, et loom on samuti elusolend, kuid seda ei peeta seda piisavalt oluliseks, et oma harjumusi muuta. Loodetakse, et äkki ei ole olukord ikka nii halb ja küll keegi teine ikka midagi ette võtab. Muidugi on ka neid, keda jätabki see alatiseks ükskõikseks. Teaduse ja kodanikuühiskonna arenguga on hakatud nägema, kui suur roll kõikidel elusolenditel on ja kui palju iga inimese eluviis tegelikult mõjutab. Näiteks ei poolda tsirkuseid juba paljud inimesed ja ka loomaaedades elavate loomade elu üle tuntakse muret. Varasemalt käidi perega tsirkuses ja heale lapsele lubati tasuks loomaaia külastust. Nüüd aga soovitakse, et loomad ei elaks vangistuses, vaid looduses, kus on nende õige elukeskkond.

Mida igaüks meist saab teha, et loomasõbralikumalt elada?

Igal ühel meist on loomade heaolu tõstmisel tegelikult väga suur roll ja kõik saab alguse meie teadlikkusest. Kuna tänu internetile on informatsioon eriti kättesaadav, siis alustuseks tasub ennast kurssi viia, milleks ja milliste viisidega inimene loomi enda tarbeks ära kasutab. Seejärel saab hakata teadlikult tegema loomasõbralikke valikuid nii poes käies kui ka teiste igapäeva harjumuste juures. Loomasõbralik inimene toetab oma ostuvalikutega ainult neid ettevõtteid, kes ei kahjusta tootmisprotsessi käigus loomade heaolu – näiteks valib ta kosmeetika- ja kodukemikaalid, mida ei ole testitud loomadel ning mille tootmiseks ei kasuta karusnahka. Loomasõbralik inimene hoolitseb oma lemmikloomade eest hästi ja abivajavat looma märgates aitab tedagi.

Kas loomasõber saab ja tohib liha süüa?

Toiduahelas on ikka nii, et üks lihasööjaliik tarbib ellujäämiseks teisi elusolendeid. Loomasõber teeb oma ostuvaliku aga selle järgi, mis tingimustes on loomi peetud ja mil viisidel on loomade elu lõpetatud. Suurtootmises on palju tegureid, mis tõsiselt kahjustavad loomade heaolu. Loomadel ei ole võimalik käituda loomuomaselt ning kitsastes tingimustes elamise, aretuse ja köndistuste tõttu esineb tervisehäireid ning nad peavad kannatama valu. Loomasõber valib maheliha, kuna sellises tootmises tagatakse loomade heaolu suuremal määral ja jälgib ka sel juhul kui palju ta seda sööb. Kindlasti ei tarbi loomasõber aga rasvunud hanemaksa (foie gras) ja „valget” vasikaliha (veal). Muidugi võib siin esitada ka küsimuse, kas inimesel on ellujäämiseks liha tegelikult ka tarvis või on see üks harjumustest?

Kas me elame loomasõbralikus riigis?

Kui aluseks võtta maailma mastaap ja võrrelda näiteks Aasia riikidega, siis on Eesti päris loomasõbralik riik. Samas kui võrdleme erinevate Euroopa riikidega, siis arenguruumi on veel palju. Näiteks võeti Loomakaitseseadus vastu aastal 2000 ja peale seda on tehtud mitmeid täiendusi. Samas ei ole endiselt otsustatud võtta kasutusele üleriigiline loomade register ja kiipimise kohustuslikkus, mis tegelikult aitaks vähendada kodutute loomade probleemi tunduvalt kiiremini ja jätkusuutlikumalt. Eesti inimeste teadlikkus on ajajooksul kasvanud ja seetõttu loomadesse suhtumine aastalt aastasse paremuse poole liikunud. Hädas olevaid loomi märgatakse ja abistatakse enam. Oluline on siinjuures see, et mida rohkem julgetakse loomasõbralikku suhtumist väljendada, seda paremini on võimalik loomade kaitseks ka pikemas perspektiivis midagi ära teha.

Kas Sa pead kedagi enda jaoks eeskujuks?

Ühtegi kindlat eeskuju mul ei ole. Pigem leian inimeste juures erinevaid jooni, mida ma eeskujuks sean ja enda juures arendada püüan. Kindlasti hindan inimesi, kes loomade kaitsmisega tegeledes järgivad ka ise neid põhimõtteid, mida propageerivad ja seeläbi teistele eeskujuks on. Rahvusvaheliste loomakaitse organisatsioonide, mille liige ka ELS on, konverentsidel olen kohtunud inimestega, kes on selles valdkonnas tegelenud aastaid 20 ja rohkemgi. Vaatamata teades ja nähes toimuvaid väärkohtlemisi iga päev ei ole nad alla andnud ja samas suudavad näha ka elu rõõmsaid nüansse. Nende elutöö loomade kaitsmisel on väärtuslik.

Mis on Sinu meelest hea ja terviklik elu?

Hea ja terviklik elu on minu meelest see kui tunnen, et elu on üldiselt tasakaalus. See on selline olukord, kui saan tegeleda millegi loovaga ja asjadega, mida väga oluliseks pean. Mind ümbritsevad toredad ja heatahtlikud inimesed ning tervis on korras. Kindlasti on oluline, et saan elada kooskõlas ümbritsevaga. Saan viibida inimeste seltskonnas ning samas ka võtta aeg maha ja nautida loodust.

Mis Sind inspireerib?

Kõige rohkem inspireerib muidugi see, kui abistatud loomad kosuvad ja nende elu saab parema pöörde - kurbade silmadega loomadest saavad rõõmsad ja terved. See annab kinnitust, et on inimesi, kes hoolivad ja tegutsevad ka selle nimel. Teated positiivsetest suundadest loomakaitse valdkonnas annavad lootust, et olukord liigub paremuse suunas. Motiveerib ka positiivne tagasiside inimestelt, keda läbi loomade abistamise aitame. Alati on hea meel, kui Seltsiga liitunud vabatahtlikule leiame temale sobiva tegevuse, mille läbi ta loomi abistada saab. Igapäevaselt innustab mind suhtlus ja koostöö ELSi toredate vabatahtlikega. Muidugi innustab ka teadmine, et saan loomi läbi oma tegevuse aidata ja toetada inimeste suhtumise muutumist loomadesse.

Kas Sa oled Eesti Loomakaitse Seltsi tegevusega rahul?

Eesti Loomakaitse Selts tegutseb 2000. aasta kevadest ja nende aastate jooksul on organisatsioon tänu hingega loomi abistavatele vabatahtlikele tohutult kasvanud ja arenenud. Seltsi tegevus on viimastel aastatel eriti hoogustunud ja see on suurendanud ka inimeste toetust. Näiteks eelmisel ja ka sel aastal võeti ELS vastu Swedbanki annetuskeskkonda. Samuti hinnati positiivselt Vabaühenduste Fondile esitatud Seltsi arendamise aastapikkust projekti. 2008. aasta sügisel võitis Selts Tallinna linna riigihanke, mille eesmärk oli viia 15 000 lapsele läbi hea loomapidamise loenguid. Igati tunnustav on ka see, kui ametiasutused pöörduvad nõu küsimiseks seltsi poole. Lisaks teeb ELS koostööd mitmete rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonidega nagu WSPA, RSPCA, ENDCAP, CIWF ja Eurogroup.

Millised on ELS-i plaanid tuleviku osas?

ELS plaanib järjepidevalt jätkata missiooni elluviimist, milleks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Abistame loomi otseselt, teavitame avalikkust, koolitame inimesi, osaleme õigusloomes ja loomakaitsealases järelvalves. Jätkuvalt ootame seltsi vahvaid uusi liikmeid ja vabatahtlike, keda kaasata tegevusse ja kelle abiga luua osakondi kohalike juhtumite efektiivsemaks lahendamiseks. Fondidele plaanime kirjutada erinevaid projekte, et olla loomade abistamisel jätkusuutlikum ja efektiivsem. Soovime suurendada koostööd nii rahvusvaheliste kui ka kohalike organisatsioonidega ja riigiasutustega ning teavitada rohkem ka venekeelset elanikkonda.

Millega Sa veel lisaks loomade kaitsmisele tegeled?

Loomakaitse valdkond on väga lai, nii et enamiku oma ajast just sellele pühendangi. Püüan sel teemal end pidevalt edasi arendada, teadmisi täiendada ja silmaringi laiendada. Neli eelnevat aastat möödusid aktiivselt tegutsedes rahvusvahelises üliõpilasorganisatsioonis AIESEC, mis andis mulle oluliselt julgust ja pealehakkamist tõekspidamiste eest seismisel. Samuti olen kaasa löönud Eesti Noorteühenduste Liidus, Eesti Rohelise Liikumises ja teiste organisatsioonide vabatahtlikus tegevuses. Võimalusel reageerin vabatahtlikkuse üleskutsetele ka praegu. Aeg-ajalt mängin hobikorras korvpalli ja võrkpalli ning tegelen laulmise ja fotograafiaga. Aiandusega puutun kokku pere tarbeks puu- ja köögivilju kasvatades.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta