Tänavuseks Hiie sõbraks valiti filmimees Rein Maran filmide „Hiite lummus“, „Looduslikud pühapaigad Eestis“ (mõlemad 2013) ja „Suvisted Tammealusel“ (2015) eest. Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel anti talle Hiie sõbra kirves ning ta ümber sõlmiti väekirjadega vöö.

Õhtujuht Maarja Jakobson ütles Rein Marani kohta: „Ta on üks meie rahva suurmeestest, üks eriline mees, kes oma  loominguga on meie hinge kõnetanud. Tema lihtne objektiiv viib meid väga lähedale sellele, mida soovime hoida. Nii mõnigi meist on just tema filmide pärast leidnud tee looduse hingestatuse, hapruse, väe ja jõu tunnetamise juurde. Kõigis tema filmides on loodus moodustanud ühtse terviku meie pärimusega. Nii hiiefilmide kui ka varasema loominguga on vanameister ära teeninud tegelikult mitu hiie sõbra kirvest. Niisugusele mehele saab kirve usaldada, täie teadmisega, et ta seda kunagi kurjasti ei kasuta.“

Tunnustust vastu võttes ütles Rein Maran: „Eesti looduslike pühapaikadega olen tegelnud viimase paari aasta jooksul. See tänane tunnustus on minu jaoks erakordselt tähtis, erakordselt oluline, märgilise tähendusega. Ma näen siin palju neid, kellega olin koos suvistel Tammealusel. Ma pole saanud nendega eriti rääkida, kuid olen pidanud neid filmilindilt pikalt vaatama. Need inimesed on saanud mulle omaseks, nagu pereliikmeteks, sest nad austavad pärimust, meie looduslikke pühapaiku. Lisaksin veel, et looduslikud pühapaigad on tegelikult maailma vanimad looduskaitsealad, ajast, mil sõna „looduskaitse“ polnud veel olemas.“

Enne Hiie sõbra väljakuulutamist kõneles Liina Meta Kuuskmann EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nimel: „Meie esivanemate vaimne varandus, põlise rahva hinge tarkus elab meie pühades paikades, vanades taluhoovides, liivastel külateedel, tähti täis taevakaares… Täna on hea, et me võime lugeda raamatutest meie esivanemate pärandist. Kuid on tarkusi, mida saab ainult sellelt kivilt, kellele juba isa andis ande, veelt, kellele juba isa kaapis hõbevalget, puult, kelle okstesse juba isa sõlmis paela. Need on esivanemate tarkused sellest, kuidas elada loonaga (loodusega) tasakaalus. Selle tarkuse vägi peab säilima kivis, vees ja puus ka meie laste jaoks, sest ainult see paneb õitsele maa ja annab tarkust hingele.“

Hiiesõbralike ettevõtmiste eest anti tänukirjad muudelegi väärikatele inimestele.

Graafik Viive Kuks on jäädvustanud Võrumaal Võhandu Pühajõge, Uku koobast, Tamme-Lauri tamme ning on toonud oma taiestel osakese nende paikade väest meie kodudesse ja avalikku ruumi.

Helilooja Pärt Uusbergi tundlik  muusika Rein Marani dokumentaalfilmile “Hiite lummus” võimendas filmi kauni pildikeele sõnumit. Mõned aastad varem valmis heliloojal Ernst Enno sõnadele kooriteos “Ma kuulan”. Muusika ja sõnad sulasid ühte ja sündis lummav hiielaul.

Läänemaal Vana-Vigalas asub põline hiiekoht. Hiit läbib oja, mille orus ja kaldail on kesk põlde säilinud tukake hiiemetsa. Õpetaja Krista Tõldmaker ja pärimusrühm Kiitsharakad  on hiiekohta korrastanud, tutvustanud hiiega seotud pärimusi nooremale põlvkonnale ning on hoidnud pühapaigal silma peal.

2015. aastal valmis lühifilmide sari “Eesti looduslikud pühapaigad”.

Režissöör Anna Hintsi ja produtsent Kadriann Kibuse sari tutvustab tuntud ja vähetuntud looduslikke pühapaiku ja kutsub neid hoidma. Lummavas pildikeeles avaneb vaataja ees pühade paikade ilu ja valu, vägi ja haprus.

Filmid pakuvad uusi teadmisi, tekitavad küsimusi ja mis kõige olulisem, jätavad kohaloleku ja kogemise tunde. Pühapaikade igavikulist tähendust mõtestasid  olümpiavõitja Gerd Kanter, luuletaja ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin, näitleja Mari-Liis Lill, keskkonnakaitsja, omavalitsustegelane ja kirikuõpetaja Tanel Ots, laulja Tõnis Mägi ning rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani.

Sündmusel anti üle ka hiite kuvavõistluse auhinnad. Lähemalt auhinnatud fotodest.

Kuulati ka Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaadet hiite aastast. Rõõmustavate uudiste hulgas oli looduslike pühapaikade uue arengukava algatamine, kurb jälle see, et arengukava järgi  võetakse arvele ainult need pühapaigad, millest on juba arhiiviandmeid. Nii aga võivad paljud hiied hävida. Hiiesõbrad ootavad pikisilmi uut Muinsuskaitseseadust, mis muudaks looduslikud pühapaigad omaette mälestiste liigiks. Samuti oli Kaasik mures Rail Balticu trassi valmimisega seoses hävivate hiite pärast.

Anssi Alhonen tõi tervitusi Soomest. Viimane aasta on Soomes olnud ainulaadne looduslike pühapaikade uurimises ja tuntuks tegemises.

Omausuliste ühing Taivaannaula on oma hiiteprogrammi abil kaardistanud üle 300 hiie. Seni on Soomes hiieteadlikkus olnud väga nõrk, kuid on viimasel ajal paranema hakanud, eriti pärast seda kui 28. märts on kuulutatud Soome hiite päevaks. Alhoneni sõnul on Eestis toimuvast hiite kuvavõistluslest rääkimine aidanud Soomes hiie mõistet tuttavaks teha ning tänas selle eest võistluse korraldajaid.

Aasta Hiie sõpra valivad Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Sihtasutus Hiite Maja ja EVT Põlisrahvaste SA; Hiie väe sündmuse korraldasid tänavu kaheksandat korda Sihtasutus Hiite Maja, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta