Open House Tallinn tutvustas Nõmme Elevaatorit (18)
14. oktoober 2025

Nõmme Elevaator kõrgub üle terve Nõmme linnaosa. See 1956 aasta sügiseks valminud hoone sai 1959 aastal endale kõrvale tagumise korpuse. Olles Nõukaperioodil peamine Tallinna viljasäilituskompleks, ehitati tasapisi sellele juurde erinevaid hooned, mis võimaldasid viljast jahvatada ka kõikvõimalikke jahutooteid ja neid pakendada. Nimetati seda ettevõtet Viktor Kingisepa nimeliseks Teraviljasaaduste Kombinaadiks, mis varustas viljatoodetega Tallinna, Harjumaad ja ka kaugemat piirkonda.

Nõukogude perioodi lõpus valmis Muuga viljaelevaator ja sellega Nõmme elevaatori tähtsus vähenes. Viimane viljaga seotud tegevus toimus hoones teadaolevalt 2008. aastal, kui Tartu Mill hoidis selles oma kuivaineid. Tänapäeval viljaga seotud tegevused elevaatoris on lõppenud, küll on kõrge ja kõrgel kohal 52,5 m merepinnast asuva elevaatori 49 meetrises tornis endile pesa leidnud erinevate telekommunikatsioonifirmade tugijaamad.

Tulevikuplaane Elevaatorihoonega veab kinnisvaraarendusfirma Reterra. Nimelt on Nõmmel kehtiv nõue, et uusi maju võib ehitada vaid nelja korruse kõrguseid. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisele aga see nõue ei kehti. Vana elevaatorihoone punkrite asemele aga saaks ehitada 9- korruselise eluhoone. Inseneride analüüsi kohaselt on seinad piisavalt tugevad. Kõik muu loomulikult lammutataks, kuid hoone betoonkonstruktsioonid ja väline kuju säiliks. Linna soovide kohaselt tuleksid hoone esimesele korrusele ühiskondlikud ruumid. Ülemine, kõige parema vaatega korrus peab jääma ühiskondlikult ligipääsetava tegevusega ruumideks, kas tuleb sinna kunstigalerii, kontserdiasutus või restoran või segu neist kõigist, seda näitab juba tulevik.

Praegu on Nõmme Elevaator tolmune ja osaliselt säilinud sisustusega nõukaaegne tööstushoone, milles viibimine näitab selle ajastu inimvaenulikkust ja kõledust. Viljaelevaator on praeguses seisus väga tolmune paik, kus võib kohata mumifitseerunud loomi ja mille vastu on huvi tundnud ka vandaalid. Et natukene leevendada linnaelanike huvi selle sünge paiga vastu, korraldaski Open House Tallinn möödunud nädalavahetusel tasuta ekskursioonid, mille käigus pääses kõigisse ohututesse ruumidesse. Uudishimulikke tormituuli trotsijaid oli pea 500. Üritust kajastas ka Aktuaalne Kaamera.

Lasnamäe Ringmajanduskeskuse ehitus jõudis sarikapeoni (14)
12. august 2025

Keskus toetab Tallinna eesmärki liikuda tõhusa ringmajanduse suunas, kus väärtustatakse ressursside säästlikku kasutamist ja jäätmetekke vähendamist. Ehituse eesmärgiks on luua materiaalne baas, ringmajanduse toimimiseks.
 
Tallinna ettevõtluse ja ringmajanduse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul on Lasnamäe ringmajanduskeskus oluline samm Tallinna teekonnal rohelisema ja ressursitõhusama linna suunas.

„Me rajame elanikele kogukonnakeskuse, kus asjade parandamine ja korduskasutus muutuvad igapäevaseks harjumuseks ning luuakse soodne pinnas ringsete ärimudelite arenguks,“ ütles Roose. 
 

Lasnamäel ei ole seni ringmajanduskeskust olnud – piirkonda on teenindanud peamiselt Pirita linnaosas asuv vana Pärnamäe jäätmejaam, mis asub kaugel ja on Lasnamäelastele logistiliselt raske ligipääsetavusega. Võib arvata, et paljud ei teagi sellise koha olemasolust.. Liigeldes Lasnamäe vahel ringi, võib igal pool märgata prügimajade kõrvale ladustatud esemeid. Lasnamäe elanikel pole olnud adekvaatselt toimivat kohta, kuhu majapidamises üle jäänud esemeid ja materjale ära anda. Uus keskus toob kaasa olulise muudatuse, pakkudes elanikele lähedal ja mugavalt kättesaadavaid teenuseid. 
  
Ehitatav hoone on hea näide läbimõeldud keskkonnateadlikust ehitusviisist. Fassaad rajatakse korduskasutatavast puidust, sisustuses kasutatakse ringlusse võetud materjale - näiteks riiulid valmivad taaskasutuspuidust ning valgustid disainitakse vanarehvidest. Katusele tuleb väike päikeseelektrijaam, hoonet katab murukatus, mis aitab vähendada kuumasaareefekti. Tualettruumide loputuskastides ja hoone ümbruse haljastuse kastmisel kasutatakse vihmavett. Nutikas juhtimissüsteem reguleerib automaatselt valgustust ja energiakasutust vastavalt ruumide kasutusele.   

„Lasnamäe uus ringmajanduskeskus ei ole pelgalt jäätmejaam, vaid kogukonnale suunatud teenuste keskus, mis rikastab kogu piirkonda. Kui varasemalt pidi meie elanik sõitma teenuste saamiseks teise linnaossa, siis keskuse valmimine teeb jäätmete liigiti kogumise, esemete parandamise ja korduskasutuse lihtsaks ning kergesti kättesaadavaks kõigile elanikele”, ütles Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko.  

Ringmajanduskeskuse jäätmejaamas saab liigiti ära anda erinevaid jäätmeid, ringmaja osas tuua kodus seisma jäänud, kuid terveid ja kasutuskõlblikke esemeid uuele ringile ning parandustöökodades on võimalik oma katkiseid esemeid meistri juhendamisel taas korda teha. Keskusesse rajatakse ka kohvik ning õppeklassid keskkonna- ja ringmajanduslike koolituste, praktiliste töötubade ning konverentside korraldamiseks. Keskusel on ka oma saaliosa, kus on võimalik täita ka kultuurimaja funktsiooni. Ringmajanduskeskuse lähedusse on planeeritud ka kogukondlikel alustel toimiv toidujagamiskapp.
  
Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja Rein Kalle sõnul on tegemist Eestis ainulaadse lahendusega.

„Oleme õppinud palju Norra, Rootsi ja Soome kolleegide kogemustest ning teinud tihedat koostööd arhitektidega, et luua funktsionaalne ja arhitektuuriliselt tipptasemel hoone. Hoone ümber on palju rohelust ja meil on isegi oma park. Lasnamäe linnaruum saab juurde ühe põhjamaiselt ilusa, nutika ja keskkonnasõbraliku keskuse.”  

Rein Kalle lisab, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis valmib keskus füüsiliselt aasta lõpus. Aega läheb veel sisseseade paigaldamiseks ja testimiseks. Keskuse lõplik avamispäev võiks Rein Kalle sõnul olla kevadel, näiteks 8. märtsil.

Tallinna linna jäätmekava 2022–2026 näeb ette igasse linnaossa nüüdisaegse ringmajanduskeskuse rajamist. Lasnamäe ringmajanduskeskus on Tallinnas ja ka kogu Eestis teine omataoline keskus, mis ühendab jäätmejaama ja ringmajanduse põhimõtteid järgivad tegevused. Lasnamäe on Tallinna suurim linnaosa ja selle mõjupiirkonnas elab ligi 120 000 elanikku.  
  
Lasnamäe ringmajanduskeskuse arhitektid on Urmo Mets, Dora Mate-Stryker ja Paulina Parv arhitektuuribüroost Kolm Koma ning selle projekteeris RTG Projektibüroo AS. Uue keskuse ehitab OÜ Fund Ehitus ja see läheb maksma ligi 9,5 miljonit eurot.

Stargate Hydrogen uues tehases valmivad vesiniku tootmise seadmed (15)
12. juuni 2025

Stargate Hydrogeni uues tootmishoones toodetakse patenteeritud leeliseliselist elektrolüüsitehnoloogiat: elektrolüüsivirnu ja -süsteeme, mis võimaldavad toota rohelist vesinikku suures mahus ja senisest oluliselt soodsamalt. Uus tehnoloogia aitab vähendada rohevesiniku hinda võrreldes traditsiooniliste tehnoloogiatega, muutes rohevesiniku konkurentsivõimeliseks ka suure CO² jalajäljega tööstusharude jaoks, kus hetkel kasutatakse maagaasist toodetud halli vesinikku. Vesiniku tootmist Laki tänavas ei teostata, seal toodetakse vaid vesiniku tootmiseks vajalikke seadmeid.

Avamisüritusel kõnelenud peaminister Kristen Michali sõnul on Stargate Hydrogeni vesinikutehas suurepärane näide sellest, millist tööstusarengut me Eestis soovime näha.

"Väikese riigi konkurentsieelis on kõrgema lisandväärtusega tooted, innovatsioon ja lihtne ettevõtluskeskkond. Meie ülesanne valitsuses on tagada, et ettevõtted saaksid võimalikult lihtsalt toimetada. Seetõttu oleme astunud rea olulisi samme regulatsioonide lihtsustamiseks, menetluste kiirendamiseks ning selleks, et muuta investeerimine Eestisse atraktiivsemaks,“ sõnas peaminister.

Uues ligi 3200 ruutmeetri suuruses hoones toimub ettevõtte kogu tootmistegevus ja kvaliteedikontroll. Uue tootmishoone avamisega suurendab Stargate Hydrogen oma tootmisvõimsust kuni 140 megavatini aastas. Tulevikus on uue hoone edasiarenduste toel võimalik suurendada tootmisvõimsust koguni 1 gigavatini aastas. Praegusel hetkel on tehase võimsused aasta lõpuni välja müüdud, sõnab Rainer Küngas.

Stargate Hydrogeni tegevjuhi Marko Virkebau sõnul otsustati ettevõtte tootmine rajada paindliku põhiplaaniga tööstusalale, mis võimaldab laieneda nutikalt, oma tootmisvõimsust järk-järgult suurendades. Tehasest saab tellida elektrolüüsivirnu suurusega vastavalt tellija soovile. Võimalik on saada ka rekkahaagisele mahtuvat terviklahendust. Lisaks tavalistele monteerijatele töötavad tehases inimesed, kes tegelevad toodete tehniliste arengutega. Tootmises soovitakse vältida Hiinast ja Venemaalt pärinevaid materjale. Kohapeal liidetakse valmiskomponente, metallivalu, stantsimist või valamist ei toimu. Pildil olev elektrolüüsivirn kaalub 5500 kilo. Selle hinna aga jätab Rainer Küngas enda teada. 

Stargate toodang sobib suurtööstusettevõtetele, kus elektritarbimine on muutlik. Seadmeid saab rakendada elektrivõimsuste ülekülluse korral. Näiteks suvistel päevadel, kui päikesepaneelid toodavad palju elektrit, kuid tarbimine on väike ning vool odav. Odavad need seadmed ei ole, ehki nõudluse kasvades ja tootmise laienedes ilmselt hinnad alanevad.

“See aitab meil vältida esialgseid väga suuri investeeringuid ning saame laiendada oma tootmisala ja -võimsust vastavalt kasvavale nõudlusele. Praegu on meil sees maksimaalne maht tellimusi käesoleva aasta lõpuni ning näeme kasvavat nõudlust nii olemasolevate klientide seas Euroopas kui ka uute klientide poolt Lähis-Idas ja Aasias,” selgitas Virkebau.

Tootmishoone avamine tähistab ettevõtte jaoks uut etappi, mis aitab neid lähemale globaalsetele ambitsioonidele.

“Selle sammuga kasvame idufirmast tootmisettevõtteks ning tõsiseltvõetavaks tegijaks ka rahvusvahelises konkurentsis. Tootmisvõimsuse oluline kasv võimaldab meil alustada eksporti uutele turgudele väljaspool Euroopat, oleme just alustanud ekspordiga Türki ja Indiasse,” lisas Virkebau.

2021. aastal asutatud Stargate Hydrogeni suuromanikeks on Kristjan Rahule kuuluv valdusfirma UG Investments, Taavi Madiberkile kuuluv RothCap Investments ning SmartCap. Stargate Hydrogen on tunnustatud üleeuroopalise tähtsusega (IPCEI) vesinikuprojektina ja on seega osa vesinikutehnoloogiate masstootmisesse toomise programmist, mis hõlmab tööstusharu juhtivaid ettevõtteid nagu Cummins, De Nora, Sunfire ja teisi.

600 noort kogunesid Rohejahi finaalsündmusele (18)
04. mai 2025

Sel aastal osales Rohejahis rekordiline 15 405 noort üle Eesti. Osalejad kogusid ja suunasid taaskasutusse üle 1,5 miljoni alumiiniumist küünlaümbrise. Võrreldes eelmise aastaga kasvas osalejate arv 6,5% ja kogutud küünlaümbriste hulk 19,4%. Lisaks koguti tuhandeid kasutuks muutunud elektroonikaseadmeid.

Tallinnas, Energia avastuskeskuses läbi viidud finaalsündmusel said lasteaialapsed ja algklassid osa võtta Energia avastuskeskuse aaretejahist, Planetaariumi etendusest, Teadusteatrist, tekstiili ja puitu sai veeretada töötoas. Esines ka Prügihunt. Päästedemonstratsioon -

Kuusakoski, Lajose, Päästeameti, Tallinna Kiirabi ja Politsei- ja Piirivalveameti suur päästedemonstratsioon kutsus osalejaid Linnahalli esisel platsile.

Põhi- ja keskkooliõpilased said osaleda, Energia avastuskeskuses bingo, Planetaariumi etendusel, kosmeetika ja kodukeemia töötoas, Teadusteatris, tekstiili ja puidu töötoas. Paneelvestluses „Tuleviku töökohad ja karjäärivõimalused“ osalesid muusik ja näitleja Kristel Aaslaid, Eleringi elektrisüsteemi analüütik ja tudeng Brenda Pent ning Solaride tegevusjuht Asso Soosalu.

Noorrahvas leidis edukalt endile kogu päeva osas tegevust. Küll nuriseti tühja kõhu üle, sest korraldajate poolt pakuti lastele vaid kommi ja joogivett. Paneelvestluses oli kõige populaarsem osaleja Kristel Aaslaid, kes kõigile teleekraanilt tuttav. Kristel toonitas, et tuleviku tööturul edukas olemiseks on hea leida endale hooliv ja sinu tegemisi toetav kaaslane. 

Ülemiste linnakus avas uksed Tallinna Rahvusvahelise Kooli hoone (18)
01. veebruar 2025

“Targa linna loovad targad inimesed ja ka vastupidi – inimsõbralik ning arengut toetav keskkond aitab siinsetel talentidel veelgi paremaks saada. Esimest korda Ülemiste City ajaloos avame kooli- ja kogukonnahoone. Äsjavalminud hariduskompleksi avamine otse linnaku südames tähistab hariduse ja kogukonna võtmerolli Ülemiste Citys,“ sõnas avamisel ärilinnakut arendava Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits. 

„Eraettevõtted tavaliselt uusi koolimaju ei ehita. Selleks peab olema vastav visioon ja vundament. On ju haridus olnud iseseisvunud Eesti esimese aktsiaseltsi - AS Mainor Grupi -  oluliseks tegevuseks üle kolmekümne aasta, mille üle oleme tohutult uhked. Samuti peab arendataval koolil olema tugev sisu. Tallinna Rahvusvahelise Kooli (International School of Tallinn, IST) pakutav rahvusvaheliselt akrediteeritud IB-haridus (International Baccalaureate) on globaalsetele talentidele ja ettevõtetele mõeldud oluline teenus, mis aitab ühtlasi kaasa Eesti majandusele. Meie visioon on saada IB-hariduse eksperdiks ja tänu siin õppivatele välistalentidele Eesti kui targa majanduse saadikuks,“ lisas Kadi Pärnits.

Kadi Pärnitsa sõnul on vastvalminud koolihoones tegevust alustav 2017. aastal asutatud Tallinna Rahvusvaheline Kool Eesti suurim eraalgatuslik rahvusvaheline IB-kool. Lisaks eel-, alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiharidusele pakub IST teenuseid ka Ülemiste City kogukonnale rahvusvahelise lastehoiu ja lasteaiateenuse, huviringide ning pikapäevarühma näol. 

Kuigi hoone on ametlikult avatud, on koolihoonesse jõudmas ka täiendavad lisavõimalused. Näiteks koolisööklasse on tulekul tervislikke snäkke pakkuv automaat. Kooli ümbruse haljastus aga vajab lihtsalt aega, et kasvada varju pakkuvaks ja silmale naudingut jagavaks. Selleks läheb aega paarkümmend aastat.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktor Olavi Otepalu sõnul on IST rahvusvaheliselt tunnustatud IB-haridust pakkuv inglise keelne kool, kus õpib ligikaudu 300 õpilast enam kui 60 erinevast rahvusest.

“Kool on suunatud Eestis elavate diplomaatide, ettevõtjate, juhtide, eri valdkondade tippspetsialistide ja välismaalaste kogukonna lastele, keda elukäik ja haridustee viib erinevate riikidesse. Uus ruumikas maja ja võimalus pakkuda kaasaegseid ning mugavad õpitingimusi on iga koolipidaja unistuseks, kuna lisaks õpilastele mõjub see atraktiivsena ka heade õpetajate jaoks,” tõdes ta. 

Tulenevalt rahvusvahelise töö spetsiifikast on kooliõpilaste voolavus suur. Aasta jooksul vahetub umbes viiendik õpilastest, kui vanemad oma töölähetuste tõttu on pidanud asukohariiki muutma. Väga harvad on need juhud, kus õpilane käib Rahvusvahelises koolis algusest abituuriumini, tõdeb koolijuht. Aastate lõikes on õpilaste liikuvus ikkagi vähenenud. Tasulises erakoolis käimise kulu on 1000 € kuus õpilase kohta.

Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve lausus, et kinnisvaraarendajatel tasub mõelda selliste hoonete arendamisele nagu seda on Ülemiste hariduskvartal koos kogukonnamajaga:

“Ainuüksi ärikinnisvara arendamine ei too meid 24/7 toimivale 5-minuti linnale kuidagi lähemale. Erinevate teenuste ja võimaluste pakkumine rikastab kogu siinset väärtussüsteemi. Kogukondlikud tegevused nagu sport ja huviringid toetavad talentide füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning on istuvat tööd tegeva inimese tervise toetamiseks äärmiselt olulised. Uued võimalused ja laienev roheala muudavad linnaku veelgi inimsõbralikumaks.”

Uue kogukonnamaja spordi- ja võimlemissaali on võimalik kasutada kõigile soovijatel nii sportimiseks kui ka eri tüüpi sündmuste korraldamiseks. Kooli võimla riietusruumides on ka sauna võimalus, mida küll pole võimalik kasutada pärast tavapäraseid kehalise kasvatuse tunde.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone esimese etapi ehitajaks oli NOBE. Hoone brutopind on ligikaudu 6000 ruutmeetrit ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 11,5 miljonit eurot. Ülemiste hariduskvartali projekti arhitektuurilise lahenduse autor on 3+1 Arhitektid ning välisruumi kujundasid TajuRuum maastikuarhitektid. Projekti rahastas OP Corporate Bank. Kooli aitasid tänapäevaseks ehitada Tartu Ülikooli Liikumakutsuva Kooli teadlased eesotsas prof. Merike Kulliga ja Tartu Ülikooli üliõpilased, kes tegid põhjendatud ettepanekuid sisearhitektuuri ja -kujunduse täiendamiseks.

Kooli sisekujunduslik lahendus on teostatud skandinaaviapärase minimalismi vaimus. Aja jooksul on oodata kunstiteoste ja toataimede lisandumist kooli seintele. Alumisel korrusel asub lasteaia ja algklasside osa. See on allkorrusel seepärast, et lihtsam oleks lastega õueõppel käia. Lasteaia osas on kasutatud müra teket vähendavaid lahendusi.

Kõik Ülemiste Linnaku hooned, kannab ka hariduskompleks koos kogukonnamajaga sümboolselt 20. sajandi tuntud pedagoogikateadlase ja haridusfilosoofi Hilda Taba nime, kes jättis endast valdkonda sügava märgi maha kodumaast eemal olles. IST omanik on Mainor Grupp, kes on lisaks muule tegelenud kvaliteetse haridusteenuse pakkumisega alates aastast 1992, mil alustas tegevust Mainor Grupile kuuluv Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.  Sellest ajast on pärit ka kooli värvid - sinine ja kollane. Kooli värvid on silmapaistvalt läbivad hoone mööblilahendustes. Asjatundmatu inimene võib siin näha Ukraina lipuvärve, kuid koolijuhi sõnul on need pigem Euroopa lipu värvid.

Koolil on kaks sööklat. Esimesel korrusel paikneb algklasside söökla, kus on kasutatud ka müra vähendavaid lahendusi. Teisel korrusel on söökla vanemale koolieale, seal asub ka väike lava. Sööklaruumi on võimalus kasutada ka  Et lapsed teeksid rohkem tervislikke valikuid, on paigutatud salatid esimesele positsioonile. Igapäevaselt on lastel võimalus valida taimse valiku ja lihatoidu vahel. Laste valiku eelistuste koolijuht veel praegu midagi öelda ei osanud, sest uue hoone valmimisega vahetus ka toitlustuse pakkuja.

Fakte Ülemistel linnaku hariduskompleksi kohta 

Esimest korda Ülemiste linnaku ajaloos avatakse ärilinnakus kooli- ja kogukonnahoone. Äsjavalminud hariduskompleksi avamine otse linnaku südames tähistab hariduse ja kogukonna võtmerolli Ülemiste Linnakus.

Koolihoones alustab tegevust Eesti suurim eraalgatuslik rahvusvaheline kool – Tallinna Rahvusvaheline Kool (IST).  2017. aastal loodud IST on Eesti suurim IB (International Baccalaureate) kool, kus õpib ligikaudu 300 õpilast enam kui 50 erinevast rahvusest. IST pakub kvaliteetset haridust inglise keeles 3–19-aastastele õpilastele. Kooli õppekavad on rahvusvaheliselt tunnustatud ja vastavad standardile. Iga viie aasta tagant atesteeritakse kooli õppekavasid ja tegevusi nädalase kontrolli käigus. Ka avamise järel tuleb koolihoonet uurima IB sertifikaate kontrolliv komisjon.

Kool on suunatud Tallinnas/Eestis  elavate diplomaatide, ettevõtjate, juhtide, eri valdkondade tippspetsialistide ja välismaalaste kogukonna lastele. Kooli personal on kõrgelt kvalifitseeritud ja nende hulgas on ligi 20 eri rahvuse esindajat. IST kasutab ülemaailmselt tunnustatud NWEA MAP testimissüsteemi, et võrrelda õpilaste akadeemilsi tulemusi globaalselt.  IB haridus annab võimaluse üle maailma paljudesse ülikoolidesse ilma sisseastumiseksamiteta sisse saamiseks.

Samuti pakub IST teenuseid ka Ülemiste linnaku kogukonnale – rahvusvaheline lastehoiu ja lasteaiateenus, huviringid, pikapäevarühm jm. Võimalik on rentida kooli ruume huvialaringiks või sporditreeninguks. Õhtusel ajal saab ruumides korraldada kooli sobivaid üritusi.  Suures saalis on olemas inventar korv-, võrk- ja sulgpalli mängimiseks ning saunade ja puhkeruumide kasutamise võimaluse. Väiksem saal on mõeldud ÜKE- ning erinevateks tantsutreeninguteks. 

Koolihoone rajamisel on väga suures ulatuses saanud kaasa lüüa koolijuht ja õpetajad – seda alates projekteerimisprotsessist, hoone asendiplaanist kuni funktsionaalsuse ja disainini. Sisuliselt on tegemist rätsepalahendusega kuni detailideni – nt tehnoloogiaklassi ja laborite sisseseaded, helitehnika süsteemid ja spordihoone sisustus. 

Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone esimese etapi ehitajaks oli NOBE. Hoone brutopind on ligikaudu 6000 ruutmeetrit ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 11,5 miljonit eurot.  

Ülemiste hariduskvartali projekti arhitektuurilise lahenduse autor on 3+1 Arhitektid ning välisruumi kujundasid TajuRuum maastikuarhitektid. Projekti rahastas OP Corporate Bank. 

Elron 100 (25)
25. september 2024

Elektriraudtee 100. sünnipäeva tähistamine sai alguse 20. septembril kell 11.30 Hiiu rongipeatuses, kus avati kunagist Hiiu jaama tähistav infotahvel. Seejärel sõitis rong külalistega Nõmme jaama, kus kell 12 jätkus pidulik tähistamine erinevate etteastetega.

Nõmmel pidasid kõnesid taristuminister Vladimir Svet,  regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann ning Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem. Elektriraudtee sünnist ja olulisusest Eestis pidas lühiloengu ajaloolane Küllo Arjakas. 

Elektriraudtee avamist oli tulnud jälgima palju raudtee või Nõmmega seotud inimesi. Pakutud tort söödi viimaste kübemetini ära ja tuleb tõdeda, et nii mõnigi jäi ilma. 

Kutsuti ka Nõmme jaama muuseumi uudistama, kus saab tutvuda raudtee ajaloo ja arendustega saja aasta tagusest ajast. Aga samas vaadata kuni saja aasta vanuseid tarbeesemeid.

Muuseumis jagavad muljeid ka endiste raudteelaste ja vedurijuhtide järeltulijad. Üks elupõline raudteelane meenutas näiteks nõuka ajal juhtunud, kuidas ta sai oma ülemuse käest sõimata, kuna raudteeõnnetuse ohvril oli kaduma läinud pea, mida ei leitudki.

Nõmme jaamas oli esitlusel ka Eesti Raudtee kontaktvõrgu hoolduse eritehnika. Endid esitlesid ka tiheda graafikuga mööda sõitvad Elroni liinirongid. Huvilistele jagati raudteeohutusteavet MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) telk, kus sai lahendada raudteeohutuse alast viktoriini ja lahendada ristsõnu. Auhindadeks igasuguseid raudteeohutust meenutavad meened.

Elektriraudtee sai Eestis alguse 20. septembril 1924, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel. Järgmisest aastast on loota elektriraudtee laienemist Tapani ja hiljem ka Tartuni.

Loodusmaja jõudis nurgakivini (18)
06. juuli 2024

2026. aastaks Tallinnasse Lennusadama kõrvale rajatav Loodusmaja ühendab nutikate tehnoloogiate abil ehitamise kliimamuutustega kohanemise ning keskkonnahoiuga. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, kuid omavahel maa-aluselt ühendatud hoonest, mille ehitamiseks kasutatakse peamiselt Eesti puitu.

Puidust on ka nurgakivisse asetatud ajalaegas, kuhu jätsid tulevastele põlvedele mälestusesemeid Loodusmaja rajajad ning tulevased kasutajad. Laeka valmistas meister puupalgist, mis pärineb kunagise vesilennukite angaari vundamendist ja mis kaevetööde käigus maapinnast leiti. Nii nagu Loodusmaja isegi, kannab ka ajatempliks olev laegas loodusläheduse, taaskasutuse, ajaloo väärtustamise ja uuendusmeelsuse sõnumit.

Loodusmaja asukoha valikule on ka kriitikat. Looduskaitsja Gilleke Kopamehe sõnul oli see piirkond viimane paik, kust roheline vöönd oli seotud merega. Tuleks säilitada olemasolevad liikide liikumise koridorid ja kohandada need üle Kalaranna tänava - kesklinnast ja Kalamajast mereni. Ise isiklikult olen näinud selles piirkonnas liikumas valgejänest. Valgejänese pabulaid pani ajakapslisse ka Eesti Loodusmuuseumi direktriss Heidi Jõks.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on suuresti Loodusmuuseumi arenguks rajatav puidust loodusmaja hea võimalus hoida kokku riigi raha kinnisvarakuludelt. Samuti annab see Eesti ehitus- ja puidusektorile võimaluse luua uut kvaliteeti, millega minna tulevikus teistele turgudele.

„Loodusmaja annab riigile aastas kokkuhoidu umbes 500 000–700 000 eurot, mis pole kärpeajal vähetähtis. Lisaks pakub keerulisel ajal tööd ehitus- ja puidusektorile. Loodusmaja rikastab avalikku ruumi, luues loodusharidusele koha, kuhu saab minna nii külaliste kui lastega ning annab Eesti meistritele referentsi järgmiste tööde tegemiseks regioonis ja maailmas.“

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja märkis, et hoonete kompleksist saab valmides silmapaistev suunanäitaja nii oma arhitektuursete kui ka keskkonnatehnoloogiliste lahenduste tõttu.

„Kestlikud lahendused nagu kaugküte ja jahutus, päikeseenergia ja vihmavee kasutamine ning tark energiakasutuse juhtimine aitavad säästa ressursse ning vähendavad tulevikus hoone igakuiseid kulusid. Loodusmaja saab A-energiaklassi märgise ning selle süsiniku jalajälge ei saa täna võrrelda ühegi teise sedavõrd monumentaalse hoonega Eestis,“ ütles Leppoja.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul panustab Loodusmaja ja selle ümber rajatav linnaruum eesmärki avada linlastele Tallinna mereäär.

"Loodusmajaga täieneb piirkond uue sihtpunktiga, kus nii hoone kui selle ümber kavandatav avalik ruum pakuvad tegevusi kõigile vanusegruppidele. Ühtlasi saavad nüüd linnaruumiliselt omavahel ära ühendatud Lennusadam ja Noblessneri piirkond ning hea meel on, et ühendajaks on kvaliteetne arhitektuurne lahendus, mille ambitsiooniks on olla teerajajaks ka keskkonnasäästliku ehituse edendamisel Eestis,” ütles Lippus.

Loodusmaja ehitus on AS Nordeconi juhtimisel kestnud juba pool aastat. „Alustasime 6 meetrit allpool maapinda ja 3 meetrit allpool merepinda betoonpõhjast ning oleme tänaseks jõudnud esimese korruse juurde. Ehitus jätkub põhirõhuga puidul, rakendades seda materjali hoone eripära rõhutades väga mastaapsel ja mitmekesisel moel. Puiduelementide maht on üle 4200 m3,” selgitas Loodusmaja ehituse peatöövõtja Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak.

„Loodusmajas tuleb kasutusele ridamisi uudseid keskkonnateadlikke lahendusi, mida sedavõrd suures ulatuses ei ole Eestis varem teostatud. Nii ehitustehniliselt kui tähtaegades on siin projektis suured väljakutsed, mis hoiavad ka ehitusmeeskonnal positiivse pinge sees.”

Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõksi sõnul töötab kogu muuseumi tiim juba täna uue ekspositsiooni kallal, et paari aasta pärast saaks avada Loodusmajas Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi, rahvusvahelise tõmbekeskuse ja riigile väga olulise maamärgi.

„Oleme esimene põlvkond, kes tunnetab kliimamuutusi ja viimane, kes saab seda muuta. Uuest Loodusmuuseumist saab aastal 2027 elumuutvaid elamusi pakkuv kogukonnakeskus ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus, kuhu ootame igal aastal vähemalt 200 000 külalist nii Eestist kui ka kaugemalt,“ ütles Jõks.

Lisaks Loodusmuuseumile asuvad Loodusmajas tööle loodav Maa- ja Ruumiamet (MARU), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, KEMIT ning mitmed teised Eesti looduskeskkonna eest hoolt kandvad asutused. 

Loodusmaja valmimist juhib Riigi Kinnisvara ning tellijaks on Kliimaministeerium. Arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid, ehitab Nordecon AS ja omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Loodusmaja ehitust rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ning hoonekompleks valmib 2026. aasta lõpuks.

Kolahoovi koolitus Pae aias (22)
11. juuni 2024

Kolahoovide liikumine sai alguse Inglismaalt, kus sõjas kannatanud linnades tuli pakkuda pere kaotanud alaealistele tegevust, mis aitaks neil üle saada sõja põhjustatud traumadest. Seal levis see tasahilju üle Euroopa, vastandudes praegustele reguleeritud eeskirjade järgi ehitatud standardsetele ja igavatele mänguväljakutele. Kolahoovi põhimõtete järgi loovad lapsed oma mänguala ise, kasutades täiskasvanud mängujuhi järelvaatuse all selleks tööriistu ja materjale. Kolahoovis ei ole tegevused ette kirjutatud, lapsed õpivad tegevuse käigus elementaarseid tööriistu kasutama, koos mängima ja tegutsema. Praeguses nutitelefonisõltuvuse ajastus on kolahoov kui värskendav paus, kus saab rakendada muidu tselluliidiks muutuvat aju.

Tartus rajati esimene kolahoov 2022. aastal. Sellest ajast saadik on MTÜ Lapsed Õue tegelenud kolahoovinduse idee propageerimisega ja metoodika täiendamisega. 2023. viidi kolahoovi koolitus läbi STEP noortega (juba seadusega pahuksisse minna jõudnud noortega). Kolahoovi viidi läbi ka Supilinna päevadel. 

Peamised osad kolahoovid on nn. lahtised osad. Mida lapsed võivad oma nägemuse järgi ise ümber kujundada. Pidevalt on Kolahoovis kohal Mängujuht, kes vaatab, et mängud sujuvalt kulgeks ja sekkub, kui midagi hakkab ühiselu raamidest väljuma. Püsivamate ehitiste loomine käib koostöös lastega ja nende soove ja fantaasiaid arvestades. Kolahoov peab olema tavalisest linnaruumist eraldatud. Sinna sisenemine on omal vastutusel. Ilma mängujuhi kohalolekuta ei tohi lapsed kolahoovis tegutseda. Kolahoovi ei sobi puhas riietus, sest mänguline tegevus määrib selle kohe kindlasti ära. Pane selga koledamad riided ja võid kaasa võtta oma mänguasju. Kolahoov ootab sind. 

TLT avas uue ja kaasaegse juhtimiskeskuse (15)
21. mai 2024

Uus juhtimiskeskus koos kaasaegsete tehnoloogiatega võimaldab osutada senisest veelgi mugavamat ja kindlamat teenust, sest kogu info, mis varasemalt oli tegevusvaldkondade lõikes eri asukohtades üle linna laiali on nüüd koondunud ühtselt hallatavasse keskusesse Kadaka tee 62a, muutudes kiiremini kättesaadavaks ning operatiivselt hõlpsamini kasutatavaks. Juhtimiskeskuse suurimaks eeliseks on informatsiooni tõrgeteta kättesaadavus, mis aitab langetada õigeid otsuseid, viib paberimajanduse nulli, tõstab töötajate võimekust ülesannetega toime tulla ning aega ratsionaalselt kasutada.

"Juhtimiskeskus hakkab reaalajas haldama kogu ühistranspordi liikumist. Kui tekivad ummikud, saame sellest kohe ülevaate ning suudame leida lahendusi, kuidas graafik saaks takistustele vaatamata võimalikult täpselt järgitud. Meie eest ei jää varjatuks liiklusohtlikud olukorrad, kui keegi vahele süstides paneb bussi äkkpidurdust sooritama. Kui tekib avariiolukord, saame kohe alustada reservide otsimist, saata välja tehnoabi ja liiklusjärelvalve patrulli olukorra fikseerimiseks ning sündmuskohal liikluse korraldamiseks," kommenteeris TLT juhtimiskeskuse direktor Tarmo Lai.

"Kindlasti on see uuendus suur arenguhüpe kogu TLT-le. Seeläbi saame süsteemi toimepidevuselt kindlamaks ja igas etapis veelgi eesmärgipärasemaks, sest lühenevad otsustus ja käsuliinid. Võib kinnitada, et kui mingi suure kriisi puhul jääb kogu linn pimedaks ning lülituvad välja internet ja sidevahendid, siis TLT juhtimiskeskus jätkab tööd ning ühissõidukid sõidavad, sest oleme investeerinud ka reservgeneraatorisse, mis tagab vajadusel elektrivarustuse, kattes mitte üksnes juhtimiskeskuse vajaduse, vaid võimaldades ka busside tankimise, töökodade, pesulate ning kontorihoone elektrisüsteemi toimimise," kommenteeris TLT juhatuse liige Kaido Padar.

Tallinna linn toetas TLT juhtimiskeskuse projekti loomist 1,3 miljoni euroga.
 

Elron alustas oma juubeliaastat postmargi presenteerimisega (27)
07. märts 2024

Elektriraudtee sünnipäevaks Eestis loetakse 20. septembrit 1924. aastal, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast esimesele avasõidule mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnev elektrirong. See oli Baltimaade esimene elektrirong. Juubeliaasta ürituste avaüritusena tutvustati avalikkusele koostöös Omnivaga üllitatud 100. aastapäeva tähistavat postmarki. On ju Omniva kasutamas oma kujundustes sama oranži värvi nagu Elrongi. Praeguses ajas küll rongid enam posti ega pakke ei vea ja postivagunid on jäänud raudteemuuseumisse. Kuid vagunid, vedurid ja muu raudteetaristu on jäänud filatelistide üheks meelisteemaks. Esimese päeva templi ja kolmest margist koosneva templi sai muretseda Pääsküla depoost koha pealt.

“Kõigepealt oligi mõte, et seal peaksid olema rongid peal, sest mida siis veel paned ja rong ise on juba tugev ja võimas kujund. Neid ronge joonistades tunnetasin, et iga ajastu rongis on oma stiil ja esteetika, mida ta esindab. Nii et tore oli neid ronge samal ajal tundma õppida ja neid ka siis kujutada,” ütles margid kujundanud kunstnik Jaan Saar.

Järgmise paari aasta jooksul jõuab Eesti elektriraudteedele 16 uut Škoda tehastes valmivat elektrirongi. Sarnaseid ronge võib kohata juba Läti vabariigis. Elektriraudtee liinivõrk on laienemas - kohe varsti peaks valmis saama elektrifitseeritud raudtee liin Tapani. Praegu Tartu suunale rajatav elektriraudtee lubab 2025. aasta algusest võimaluse tuua kuus esimest uut elektrirongi ka Tallinn–Tartu liinile. Ka reisijate arv on kasvanud. Räägitakse 8 miljonist reisijast aastas.

Kohale tulnud inimesed said lisaks margiostmisele tutvuda Elronitöökodade ja rongidega. Keha kinnitamiseks pakuti lisaks tordile ka vegansalatit. Kuid ka liha sisaldavaid pirukaid.