Kopli Raud, Tallinna harjutus suurõnnetuse puhuks (60)
27. september 2019

Õppuse korraldaja, Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperi sõnul sujus õppus oodatust paremini, reisi- ja kaubarongi kokkupõrkes viga saanud kannatanud said kiiret ja asjatundlikku esmaabi ning päästa õnnestus ka rongi alla jäänud inimese elu. Kuuldavalt esines ka mõningaid puudusi, näiteks ei saanud aru esimesena keemialuuret tegev päästja, et dokumente, mis tõendavad, mis veosega on tegu, leiab rongijuhi juurest. Tegelikku keskkonda õppuse käigus ei reostatud, mahavoolanud kemikaale markeeris tavaline vesi.

Õppuse kannatanud nägid välja küllaltki realistlikud, õppust pealtvaadanud ametnikud ja külalised mitmelt maalt said jälgida päästeametnike tegevust mitmel rindel. Peamine raskus õppeavarii likvideerimisel on päästjatel. Kiirabi lubatakse tegutsema alles hiljem. Ka tegelevad päästjad ka kannatanute transpordiga. Kokku osales õppusel üle 30 erineva kriisimeeskonna. Püstitati välihaigla telk, kohale tuli ka raudteepääste erimasinad.

"Õppuse põhiline eesmärk oli situatsioon niivõrd reaalselt läbi mängida kui võimalik ning jälgida, kuidas toimuvad juhtimisotsused," selgitas Kupper. Nüüd seisab ees põhjalik analüüs, korraldajad teevad nähtust järeldused ja korrektuurid, et võimalikeks päriselu juhtumiteks hästi valmis olla. "Siiski võin juba täna kindlalt öelda, et Eesti ametkondade kriisivalmidus on hea."

Eraldi ülesandeks oli õppuse korraldajatele kohalike inimeste ja turistide evakueerimise korraldamine Telliskivi piirkonnast, kuhu hakkas õppuse legendi järgi levima mürgine keemiapilv.

"Politseinikud reaalselt kedagi ei evakueerinud, kuid käisime läbi kogu päästeameti etteantud ohualasse jäänud piirkonna ning kaardistasime inimesed, kes vajanuks reaalse sündmuse korral evakueerimist," rääkis Põhja prefektuuri kriisireguleerija Janek Laaneväli. Peamine katsumuskoht politsei jaoks oli nähtamatu ohuga silmitsi seismine ehk saastunud keskkonnas töötamine, mida igapäevatöös ette ei tule. "Õppus õnnestus meil hästi, sest reageerijad oskasid ohuolukorda ära tunda ja selles olustikus vastavalt töötada. Veel soovime tänada inimesi mõistva suhtumise eest, sest õppuse ajal pidi politsei ajutiselt sulgema ka liikluse," lisas Laaneväli.

Õppuse "Kopli raud" näol oli tegemist viimase kaheksa aasta jooksul toimunud suurima harjutusega raudteel, kus mängiti läbi erinevad situatsioone, nagu inimeste päästmine kokkupõrke läbi teinud reisirongist, keemiaõnnetuse likvideerimine õnnetusse sattunud kaubarongist kui ka inimeste evakueerimine piirkonnast. Kuna õppus toimus Tallinna linnas, oli kasutusse minevate päästemeeskondade arvukus ja tegutsemine kiirem kui näiteks Valgamaal toimuva õnnetuse korral.

Kliimaneutraalsuse konverents (39)
16. september 2019

Konverentsil esinesid erialateadlased nii Eestist kui Euroopast. Ettekannete sisu kippus olema küll veidike rohepesu poole kalduma. Kuid kõik kuulajad kuulasid ürituse lõpuni. Sest peaminister ja ekspresident Arnold Rüütel kuulasid mõlemad kõik ettekanded lõpuni, ei lahkunud ka muu publik saalist, ehkki kuulajate näos oli näha ilmseid tüdimuse märke.

Tallinna Loomaaed 80 (48)
30. august 2019

Külastuspäeva tumestas kellegi hoolimatu tegu - nimelt jäeti loomaaia territooriumile pahatahtliku külastaja poolt merisiga.

Loomaaia sünnipäev õnnestus, hea ilm kutsus kohale palju huvilisi, nauditi kontserti, osaleti töötubades, käidi ekskursioonidel. Nagu ütleb peo kohta kohal viibinud Koidula Kliimann: "Pidu oli tore. Ilm oli ilus, rahvast oli palju ja peoplatsil toimus pidevalt midagi. Kõikjale jõuda oli raske aga midagi fotokaamera ette jäi." Tema väga häid fotosid võite selles galeriis uudistada.

Avati Õismäe terviserada (23)
28. august 2019

Ehkki rada oli huviliste jaoks avatud juba palju varasemalt, valmisid nüüd ka parklad ja paigaldati suunamärgid, Avamise puhul korraldati rajal tervisepäev, mille kavas olid lastejooksud, vabaklass, kontsert ja palju muud huvitavat. Lisaks toimus ka on kepikõnni trenn koos treeneriga ning kohapeal oli võimalik tasuta laenutada keppe. Kõik lastejooksus ning vabaklassis osalejad said mälestusmedalid.

Õismäe raba terviseraja ehitustööde mahus rajati 4 m laiune ning 3260 m pikkune sõelmetest kattega kergliiklustee. Lisaks ehitati veel välja sõelmetest kattega ühendusteed Vana-Rannamõisa teelt ning Vabaõhumuuseumi teelt. Raja mugavamaks kasutamiseks rajati parklad Vabaõhumuuseumi tee ja Vana-Rannamõisa tee äärde, algul planeeritust väiksemad. Terviserajale, parklatesse ning juurdepääsuteedele paigaldati LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Objekti lepinguliseks maksumuseks kujunes 828 000 eurot.

Idee Õismäe rabasse valgustatud terviseraja ehitamiseks pärineb kohaliku Lions klubi poolt, kes oli aktiivselt osalemas ka avamisürituse korraldamisel. Terviseradade rajamisega alustati 2018. aasta kevadel. Terviserajal on esinenud probleeme lahtiselt jooksvate koertega, kes ründavad sportijaid ja metsatukas seni elada üritavaid loomi.

Eesti Looduse Päev (56)
20. august 2019

2019. aasta Eesti Looduse Päeva tunnuslauseks on„Tunne kodumaa loodust ja kultuuri“. Päeva pidulikku tähistamist Iisakus korraldasid Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Külastati Alutaguse rahvuspargi vaatamisväärsusi, nagu Vasknarva, Kuremäe klooster, Iisaku muuseum, Looduskeskus, Peipsi järve rand,

Eesti looduse päeva toimumisaeg augustikuu kesksel nädalavahetusel on seotud ka Eesti esimese kaitseala, Vaika linnukaitseala sünniga – just sealt algas 109 aastat tagasi augustikuus merelindude kaitse Vaika saartel, tänases Vilsandi rahvuspargis. Sealt, kõige läänepoolsemast rahvuspargist tõi tervituse Eesti ja ühtlasi Euroopa Liidu idapoolsemasse rahvusparki tuntud muusik Jaan Tätte.

Lisaks Alutagusele toimusid Eesti looduse päeva sündmused – ekskursioonid, matkad, töötoad, kontserdid, nahkhiireretked ning palju muud kogu pika nädalavahetuse jooksul mitmel pool mujal Eestis.

"Ära joo plasti" avamine (23)
06. august 2019

Stockmanni kaubamajas alguse saanud kampaania kutsub elanikkonda loobuma ühekordselt kasutatavate veepudelite ostust. Kampaania avaüritusel jagati huvilistele klaasist korduvkasutatavaid joogipakendeid, mida soovijad võisid oma äranägemise järgi kaunistada isikupärast logide või kirjade ja aplikatsioonidega. Ka pakuti väiksemaid bambusest joogitopse, mis küll paraku ei sobi kohvi ja kuumemate jookide serveerimiseks, kuigi nende välimus seda oletada lubaks. Kampaania alustalaks on aga kohtade olemasolu, kus saab oma joogitopsi täita. Veerdame ju suure osa oma ajast avalikus ruumis, kus aga paraku mitte alati pole ka veevõtmiseks sobivaid kraane või hügieeni kaalutlustel ei taha mõnest kohast vett võtta. Kampaania kutsub üles ettevõtteid võimaldama soovijatele pudeli tasuta täitmist veega. Seda ka toidukohtades, kuhu sisenedes ei pea midagi ostma, vaid võid lihtsalt paluda teenindajal joogipudel täita ja seejärel rahus lahkuda. Piisaval hulgal joogipunktide olemasolu tagab ka veepudeli kaasaskandmise võimaluse.

Viljandi Pärimusmuusika Festival on läbi (44)
31. juuli 2019

Kogu festivali kimbutas palavus. Võibolla oli see ka vähenenud külastatavuse põhjuseks. Pea 30 kraadise palavaga on raske päikesele avatud väljal paar tundi vastu pidada. Kuid enam leidsid külastamist õhtused kontserdid, kui päikeselõõsk oli juba vaibunud. Kuid selle palavuse keskel tuli ella jääda ka kohalikul loodusel. Lavade esine muru kuivas, piknikualad olid mattumas tolmu.

Vaimukate suvepäevad Pedasel (48)
31. juuli 2019

Vaimupuu Suvekooli korraldusmeeskond tänab kõiki, kes meie Vaimupuu Suvekoolist ja Erivajadustega Inimeste XV Suvepäevadest osa võtsid!
Aitäh, et aitasite kaasa meie juubelihooaja meeleolukaks muutmisel, et jagasite oma kogemusi ja tulite lagedale uute ettepanekutega! Saime palju uusi teadmisi ja uskumatult põnevaid emotsioone!

Külas sireliaretajal Aavo Mäel (30)
12. juuli 2019

Laulupidu: "Minu arm" (50)
10. juuli 2019

Eile õhtul kustus lauluväljaku tornis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent juubelipeo mõte “Minu arm” elab lauljate, tantsijate, muusikute ning kõikide pealtvaatajate hinges edasi.

Kolme tantsupeo etendust külastas kokku ligi 33 000 inimest, millele lisandub pea 11 000 pealtvaatajaga peaproov-etendus. Laupäevasel laulupeo avakontserdil “Õpetajale” viibis pileti või kutsega üle 35 600 inimese ning pühapäevasel suurkontserdil ligikaudu 62 000 inimest.

XXVII laulupeol osales 1020 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjatega enam kui 32 302 peolist. XX tantsupeol osales 713 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjate ja tantsijatega 11 500 peolist. Rahvamuusikapeol esines 74 kollektiivi, kuhu kuulus 800 pillimängijat. Laupäevases rongkäigus marssis enam kui 47 000 inimest. Laulupeo ava- ja põhikontserdi kavas oli 64 teost, tantsupeo kavas 28 tantsu ja rahvamuusikute peakontserdi kavas oli 28 tantsu ning rahvamuusikute peakontserdi kavas 33 pillipala.