Raekoja platsi suvine park muudab vanalinna meeldivaks suviseks linnaruumiks (26)
06. juuni 2023

„Ajutise pargi eesmärk on panna tuttavaid kohti uue pilguga vaatama ja pakkuda uusi tegutsemisvõimalusi nii tallinlastele kui ka linna külalistele. Lisaks pakub park seda, mida erinevate linnafoorumite tähelepanekutes on esile toodud: vanalinnas võiks olla rohkem rohelust ja tarbimisvaba avalikku ruumi. Samal ajal usume, et see eksperiment suurendab ka Raekoja platsi ettevõtete käivet,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Pargis on võimalik oleskleda korvtoolides ja arvukatel istumisalustel, lugeda, jälgida välilaval toimuvaid kontserte ja etendusi või lihtsalt mööduvaid inimesi. Praegu on avati pargi esimene etapp, mis sisaldab lava, istumiskohti ja ligi 20 haljastuskonteinerit. Teises faasis, enne jaanipäeva, valmivad ülejäänud haljastuslahendused ja korvtoolidega lõõgastumisala ning rahvusraamatukogu sisustatud raamaturiiuliga lugemispaviljon. Tallinna Vanalinna linnaruumis on puudus tasuta ja tarbimisvabast istumisruumist. Paigaldatud istepingid leidsid linlaste ja külaliste poolt ka koheselt kasutamist.

Pargi autorid on Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakonna arhitekt Ann Kristiin Entson ja maastikukujundaja (Rohejälje projekti juht) Hannes Aava.

Aava sõnul oli algse idee lähtekoht mitmetes Vanalinna puudutavates aruteludes läbi käinud murekohad – tunti puudust tarbimisvabast avalikust ruumist.

„Sellest lähtuvalt tahtsime Rohelise pealinna aastaks teha sinna ühe ulatuslikku ruumieksperimendi, mis ühest küljes pakuks värsket ruumikogemust ja samas ärgitaks Vanalinna, aga ka laiemalt avaliku ruumi teemadel kaasa mõtlema ja rääkima,“ ütles Aava.

Ta lisas, et pargi põhiplaan moodustab kujunduslikult ringi, mis on ala kiiruga läbivatele inimestele kergesti läbitav, kuid tekitab samas ka osaliselt  suletud rohelusse mattunud minimaailma.

„Konteineritesse istutatav haljastus on mitmerindeline ja paljuliigiline, sisaldades muu hulgas ajaloolisi vanalinna kloostriaedades kasvanud liike nagu lavendel ja mungalill, aga ka palju muid inimestele ning tolmeldajate väärtusi loovaid taimi,“ kirjeldas Hannes Aava, Rohejälje projektijuht.

Taimede juurde on pandud sildid näitamaks, millised taimed seal kasvavad ning mis kutsuvad üles nendega suhestuma – vastavalt taimele nuusutama, katsuma või maitsma. Kõik taimed istutatakse sügisel linnaruumi ümber.

Tallinn on Euroopa rohelise pealinna aastal võtnud üheks eesmärgiks panustada muutustele linnaruumis. Projekt „Rohejälg“ koondab enda alla üle linna toimuvaid tegevusi, mille eesmärk on parandada rohealade kvaliteeti, tuua uut haljastust ja parandada linnaruumi tiheda kasutusega kohtades, toetada linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetada uudseid linnaruumilisi lahendusi. Ajutine park pakitakse sügisel kokku, puud istutatakse linna haljasaladele, Mööblit kasutatakse järgmisel aastal jälle ja nii loodetavasti kestab pargiprojekt kauem, kui ühe aasta.

Korilusmatk Paljassaarel (35)
04. juuni 2023

27. mail leidis aset Tallinna Keskkonna - ja Kommunaalameti poolt korraldatud Korilusmatk. Korilusmatka viis läbi tegevusterapeut Ella Kari, kellel sarnaste matkade eesvedamisel juba pikemaajalisem kogemus.  Tallinna kogukonnaaednikest koosnev grupp läbis kolme tunni jooksul tiiru Paljassaare poolsaarel, kus tänu Nõukogude armee kohal viibimisele on veel säilinud liigirikkus. Paljassaare hoiualalt võib leida nii mitmeidki taimi, mida purki või suisa suhu pista võib. Neist kõige tuntuim on ehk igal pool leviv ja paraku kahjuks umbrohuks peetav võilill. Võilill on söödav täies ulatuses - õis maitseb hea eriti, kui ta on noor. Lehed kõlbavad salatisse iga kell. Juurt tasub korjata rohkem sügise poole. 

Paljud tunnevad ka teelehte, kes aitab kinni pidada verejooksu haavast. Ka raudrohtu teatakse. Kellel kombeks tõsta immuunsust, aga ka söögiisu. Männikasvud on salakavalad. Lisaks erinevatele vitamiinidele kätkevad nad endas testosterooni. Üllatusi tuleb ka ette. Näiteks roomav - madar sobib ka süüa. Ja loomulikult paljud pungad. Piimnõgese õied. Kevadel võib metsast kerge vaevaga taimse keretäie saada.

Matk lõppes Ella keedetud taimse supiga. Soovijad võisid sellele muidugi lisada keedetud kanamuna ja leival nõgesega segatud võid. Seda siiski paljud ei lisanud. Kuid kevadised taimed on väekad ja toivad.

Korilusmatkal saab osaleda pea igal ajal raske raha eest. Selleks tuleb minna Aegviitu.

Roheliste Rattaretk 2023 (41)
28. mai 2023

"Kuidas elad, Narva?" on vaid üks võimalus marsruuti adresseerida — sõit sai alguse Kukruselt, läbides Sinimäe, Narva ja Sillamäe ehk andis üsna hea pildi põlevkivimaast ning selle ajaloost tervikuna. Tuhavälju, settebasseine, sõjalugusid ja -jälgi, kalmistuid ja Nõukogude arhitektuuri tutvustasid kohalikud elanikud ja elavad legendid, kellest mõnigi kuulutati välja viimase hetke üllatusesinejatena.

Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm ja Alutaguse Matkaklubi tegevjuht Ingrid Kuligina ei ole mitte ainult asjalikud eestvedajad, vaid karismaatilised rääkijad, kes suudavad oma sõnadega kuulajate silme ette manada nii põlevkivitootmise laia ampluaa kui II maailmasõja käigus hävinenud Oru lossi. Narva-päevast jäid enim meelde Vabadussõja mälestamiseks Garnisoni kalmistul mälestusmärgi ja Riigiküla lahingu mälestussamba juurde pärgade asetamine: näidakem kohalikele, mis on ülejäänud Eestile oluline.

2024. aasta jalgrattaretke sihtpunkt on Tartu.

Loodusetundmise võistlus 19. mail 2023 (23)
26. mai 2023

Võistlusel osales 23 viieliikmelist võistkonda, neist 20 põhikoolidest ja 3  gümnaasiumidest. Kokku osales huvipäeval 115 õpilast 10-st Tallinna koolist.

Osalesid koolid: Gustav Adolfi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Merivälja põhikool, Prantsuse Lütseum, Jakob Westholmi Gümnaasium, Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledz, Tallinna Südalinna
Gümnaasium ja Tallinna 21.kool.

Rajapunktides lahendasid õpilased praktilisi looduse mitmekesisusega seotud ülesandeid. Viimases rajapunktis nr.9 tuli õpilastel vastata viktoriini küsimustele Tallinna looduse kohta, sest Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023 ja looduskaitsekuu teemaks
on tänavu "Loodus linnas."

Sõbrapäeva kallistused kanalt (20)
14. veebruar 2023

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad rõõmustas tallinlasi soojade kallistustega ning jagas flaiereid, mille eesmärgiks oli juhtida tähelepanu puuris peetavate kanade heaolu probleemidele.

“Kanad on tundevõimelised linnud ja imelised kaaslased. Nii ka meie kana,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Mari-Liis Jaik. “Kahjuks peetakse umbes 80% Eesti munakanadest kitsastes traatpuurides, milles puuduvad võimalused liigiomaselt käituda. Jaanuaris läbi viidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 77% Eesti elanikest kanade julma puurispidamist,” lisas Jaik.

Meeleoluka aktsiooni käigus kutsus loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad möödujaid üles olema kanade sõber. Kõige lihtsam viis kanu toetada on eelistada puurivabade kanade mune.

Kanade eest seismist saad sõbrapäeva puhul toetada ka annetades.

Aktsiooni korraldanud organisatsioon Nähtamatud Loomad tegeleb farmiloomade elutingimuste parandamisega tööstusfarmides.

Koostöös Nähtamatute Loomadega on ca 60% Eesti jaekettidest ning sadakond toitlustussektori ettevõtet teatanud, et loobuvad puurikanade munadest aastaks 2025.

Eeltalgutega sai hoo sisse Teeme Ära talgunädal (17)
04. mai 2022

Tallinnas Kalamajas Salme kultuurikeskuse juures peetud Teeme Ära eeltalgud lükkasid hoo sisse talgunädalale, mis kulmineerub sel laupäeval, 7. mail toimuva üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga. Teisipäeva varahommikuse seisuga oli talguveebi kirja pandud üle 1000 talgu enam kui 11 000 talgulisega, kuid abikäsi oodatakse juurde igal pool. Kõik eestimaalased ja ka meie uued kaasmaalased on oodatud talguid valima ja end osalejana registreerima Teeme Ära kodulehel www.teemeara.ee. Samal aadressil saab jätkuvalt kirja panna ka talguid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et sel nädalal koguneb kõikjal üle Eesti tuhandeid talgulisi, et kaasa aidata kodukandi turvalisuse suurendamisele ja meie ühise elukeskkonna edenemisele.

„Rõõmustav on näha, et koroonaviiruse pandeemia pole pärssinud eestimaalaste talguindu ja paljudes kogukondades üle Eesti oodatakse juba pikisilmi igakevadist Teeme Ära talgupäeva,“ lausus Tüür. „Kui kahel eelmisel kevadel saime koroonaviiruse leviku tõttu koguneda talgutele vaid lähedaste ringis, siis sel aastal toimub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval peetav üle-eestiline talgupäev tavapärasel kujul.“

Kui seegi on tänavu tavapärane, et iga inimene ja iga kogukond saab talguid ise eest vedada ning teisi kaasa kutsuda, siis sel kevadel innustame talgutel osalema ka meie uusi kaasmaalasi, kes on sattunud Eestisse Ukraina sõja eest põgenedes. „Talgupäev pakub õlatunnet ja turvatunnet, mis on sel kevadel meile kõigile olulisem kui kunagi varem, kuid eriti oluline neile, kes on sõja tõttu kaotanud lähedased, kodu ja töö. Üheskoos talgutöid tehes ja talgusuppi süües saame avada oma südamed meie uutele naabritele, saada tuttavaks ja võtta nad vastu oma kogukondadesse igas Eestimaa nurgas,“ rääkis Tüür. Talgupäeval ühiselt veedetud hetked aitavad suurendada lisaks iga inimese turvatundele ühiskonna sidusust ning turvalisust.

Sel kevadel on Teeme Ära talgupäeva raames suurema tähelepanu all koduümbruse veekogude ohutus.

„Koostöös Päästeametiga kutsume üles panustama väiksemate veesilmade ohutumaks muutmisele, sest ühiselt saame ära teha palju, et hoida ära ohtlikke olukordi meie kodude vahetus läheduses asuvate veekogude juures,“ selgitas Tüür.

Ta lisas, et veeohutusega seotud talgutööde hõlbustamiseks saavad talgujuhid toeks ehituspoe 25-eurose kinkekaardi, mida on juba saadetud 250 talgupaika.

Jätkuvad ka looduse mitmekesisuse ning elurikkuse toetamisega seotud talgutööd. Liigirikka niidulillede lapikese rajamise toetuseks saavad talgujuhid soovi korral seemnepaki omamaiste liikidega. 3. mai seisuga jagub veel nii kinkekaarte kui ka seemnepakke. Lähem info talguveebis www.teemeara.ee.

Talguid toimub taas väga erinevaid. Nii näiteks plaanib Kalamaja päevade korraldusmeeskond talgutöid, et seada oma koduümbrus korda 14.-15. mail aset leidvateks Kalamaja päevadeks. Selleks saavad kõik Kalamaja elanikud ja ka teised vabatahtlikud käed külge panna, täpsem info on leitav veebist (www.kalamajapaevad.ee).

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai tõuke 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. Alates 2010. aastast on talgute korraldamine iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks ise ära teha. Sel kevadel pakub talgupäev muuhulgas hea võimaluse saada paremini tuttavaks meie uute naabritega – nii näiteks koroonaviiruse pandeemia ajal maale kolinud inimestega kui ka meie uute kaasmaalastega, kes on jõudnud Eestisse Ukraina sõja eest põgenedes.

Teeme Ära egiidi all on igakevadised talgud toimumas Eestimaal juba 15. korda ja ühine talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval. 7. mail toimuvat Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Toetajate ja partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, Sigrid Rausing Trust, Vizeum, Bauhof, LHV Noortepank, Nordic Hotel Forum, Tele2 jt.

Pronksi tänava raie (24)
27. märts 2022

Pronksi tänav asub Tallinna kesklinna lääneosas. Seda ilmestavad valdavalt 6-8korruselised korterelamud, mis rajatud nõukogude ajal. Tänaval on väga tihe autoliiklus, sest see ühendab sadama rajooni Tartu maanteega. Kunagi on Pronksi tänav olnud puiestee, sellest hiilgusest olid järgi väga vähesed puud. Tiheda liikluse ja vibratsiooni, samuti kõrgete hoonete tõttu on puud üpriski nigelas seisus.

Puude raiumist Pronksi tänaval põhjendatakse jalgrattatee rajamise vajadusega. Miks seda tööd teha just praegu - tuli raiuda puud enne lindude pesitsusaja kätte jõudmist. 

Raiutud puude asemele rajatakse tänava äärde jalgrattatee. Tõepoolest, selle umbes tunni aja jooksul sõitis mööda kümneid jalgrattureid. Paari peatunu käest oli kuulda, et praegune tänav on piisavalt hea, pole vaja ümber ehitada. Kohalviibijate suust kostus mõte, et jalgrattaga liikumise soodustamiseks oleks pidanud tänavalt võtma vähemaks ühe sõidurea. See muudaks liiklust ühtlasemaks ja aeglasemaks, väheneks müra.

Linnavalitsuse esindaja Monika Haukanõmm on lubanud, et projekti kohaselt haljastus Pronksi tänaval asendatakse uuega. Puude kasvamine võtab inimpõlve aega. Kitsas tänavakoridoris ei taha kasvada kõik puuliigid.  Kohal viibinuna märkasin siiski ka kahe puu puhul seesmist mädanikku. Tehnoloogiliselt on võimalik puu seisukorda hinnata ka puud kahjustamata.

Tallinn meenutas märtsipommitamist (15)
10. märts 2022

Tallinlastel on juba aastaid kombeks koguneda 9. märtsi õhtupoolikul Harju tänavale, mis oli üks 1944. a märtsipommitamises enim kannatada saanud piirkondadest. Siin süüdatakse küünlaid ja meenutatakse hukkunud inimesi ning purunenud hooneid. Sellel aastal oli Harju mäele paigutatud helgiheitjate valguskiiri imiteeriv valgusinstallatsioon, mis valgustas ümbritsevate majade ja kiriku seinu, nii nagu ka 1944. aastal helgiheitjad taevas lendavaid lennukeid valgustasid. 19.15 kõlas õhuhäiresireen, täpselt samal ajal, kui 1944. aastalgi. Kokku kogunenud inimesed mõtisklesid 78 aastat tagasi toimunu üle ja samas mõeldi ka praegu Ukrainas toimuva üle. Valitses harras meeleolu.

Süüdatud küünlad ja pea kohal vonklevad valgusvihud, kõlaritest kostuv leinamuusika andsid edasi tunnetuse toimunust. Me oleme küll ju kõik aastatetaguse juhtunu kohta lugenud ja vaadanud pilte, kuid koduse arvuti taga istumine ei anna edasi sellist tunnetust, mis tekib küünalde keskel seistes. Mul endal lõunaeestlasena pole otsest sidet Tallinnaga, kõik sugulased elasid ka sõja ajal maal ja kaotusi me märtsipommitamise käigus ei kandnud. Kuid Mustamäel elas meie naaberkorteris vanatädi, kes koolitüdrukuna märtsipommitamises kannatada sai. Ta oli just praegusel Majaka tänaval oma klassiõega koos koolitükke tegemas, kui õhuhäire algas. Kui jäeti maja ees hüvasti, tabas maja pomm. Majasein varises tüdrukutele peale. Minu naabritädi päästis hukkunud klassiõde, kelle surnukeha teda kattis. Vigastustest hoolimata sai ta elada pika ja täisväärtusliku elu, saades hoolimata põlenud jalgadest võrkpallis meistritiitleid.

Ka praegu on linnade pommitamine Ukrainas igapäevane nähtus. Mis selle vastu aitaks? Peame suutma loobuda Venemaalt pärinevate fossiilsete kütuste tarbimisest. Kui me ei toeta oma ostudega teisi riike agressiivselt ründavat režiimi, oleme paljugi ära teinud. Aga siinkohal peab igalühel olema mõtlemise hetk - kas me ise oma käitumises oleme agressiivsusest vabad? Ei vist. 

Meeleavaldus Ukraina toetuseks ja sõja vastu, 26. veebruaril (36)
28. veebruar 2022

Kõne pidas Eesti Vabariigi president Alar Karis. Kohaletulnud kuulasid teda hiirvaikselt ja ülima tähelepanelikkusega. Eesti ukrainlaste organisatsioonide ning Eesti kodanikuühenduste: Inimõiguste Instituut, Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), Avatud Eesti Fond, MTÜ Avatud Vabariik, Eesti Õpilasesinduste Liit, Kõigi Eesti, Mondo jt. poolt korraldatud üritusel astusid üles paljud tuntud Eesti ja Ukraina muusikud.

Kohaletulnud olid kaasa võtnud arvukalt plakateid, mis kippusid vahetevahel esitama natuke ropemat sisu, kui tavapärastel meeleavaldustel kombeks. Osaliste seas oli palju Eestis elavaid, siia tööle tulnud ja sõjapakku tulnud ukrainlasi. Pidevalt katkestasid sõnavõtte hüüded: "Slava Ukrainu!" - "Slava gerojam!". Spontaanselt lauldi rahva seas "Putin huilo." Kohal viibinud tundsid siiski kohatisest ropust keelekasutusest suurt ühtsust ja sõbralikkust teineteise vastu. Üritusel viibimine andis tunde, et kõik pole veel läbi, Eesti ühiskond ei ole nii lõhestunud, kui kodus oles tundub, meil on asjalik president, keda tõesti kuulatakse ja et inimesed tulevad siiski oma põhiõiguste kaitseks ühiselt välja. Bioneer tegi ürituselt ka otseülekande, mida saab jälgida siit.

Kuidas Rohelised endile juhte valisid (30)
21. veebruar 2022

Alates 2020. aastast on Rohelistel kaks juhti. Uue juhatuse moodustavad Johanna Maria Tõugu, Marko Kaasik, Liina Freivald, Kaspar Kurve, Piret Räni, Aleksander Laane, Helina Tilk, Timur Sagitov ja Marti Soosaar.

Volikokku kuuluvad lisaks juhatuse liikmetele Liina Reimann, Rasmus Lahtvee, Egle Olesk, Katrin Jõgisaar, Alina Lerner, Laila Kaasik, Tõnis Malkov, Kaia Solnik ning Maret Merisaar. Veel valiti aukohus, revisjonikomisjon ja valimiskomisjon. Meeleolukaid pilte näed Bioneer.ee galeriist, mille autoriks Janek Jõgisaar.