• Eesti Looduse Päev (56)
    20. august 2019

    2019. aasta Eesti Looduse Päeva tunnuslauseks on„Tunne kodumaa loodust ja kultuuri“. Päeva pidulikku tähistamist Iisakus korraldasid Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Külastati Alutaguse rahvuspargi vaatamisväärsusi, nagu Vasknarva, Kuremäe klooster, Iisaku muuseum, Looduskeskus, Peipsi järve rand,

    Eesti looduse päeva toimumisaeg augustikuu kesksel nädalavahetusel on seotud ka Eesti esimese kaitseala, Vaika linnukaitseala sünniga – just sealt algas 109 aastat tagasi augustikuus merelindude kaitse Vaika saartel, tänases Vilsandi rahvuspargis. Sealt, kõige läänepoolsemast rahvuspargist tõi tervituse Eesti ja ühtlasi Euroopa Liidu idapoolsemasse rahvusparki tuntud muusik Jaan Tätte.

    Lisaks Alutagusele toimusid Eesti looduse päeva sündmused – ekskursioonid, matkad, töötoad, kontserdid, nahkhiireretked ning palju muud kogu pika nädalavahetuse jooksul mitmel pool mujal Eestis.

    LOE VEEL
  • "Ära joo plasti" avamine (23)
    06. august 2019

    Stockmanni kaubamajas alguse saanud kampaania kutsub elanikkonda loobuma ühekordselt kasutatavate veepudelite ostust. Kampaania avaüritusel jagati huvilistele klaasist korduvkasutatavaid joogipakendeid, mida soovijad võisid oma äranägemise järgi kaunistada isikupärast logide või kirjade ja aplikatsioonidega. Ka pakuti väiksemaid bambusest joogitopse, mis küll paraku ei sobi kohvi ja kuumemate jookide serveerimiseks, kuigi nende välimus seda oletada lubaks. Kampaania alustalaks on aga kohtade olemasolu, kus saab oma joogitopsi täita. Veerdame ju suure osa oma ajast avalikus ruumis, kus aga paraku mitte alati pole ka veevõtmiseks sobivaid kraane või hügieeni kaalutlustel ei taha mõnest kohast vett võtta. Kampaania kutsub üles ettevõtteid võimaldama soovijatele pudeli tasuta täitmist veega. Seda ka toidukohtades, kuhu sisenedes ei pea midagi ostma, vaid võid lihtsalt paluda teenindajal joogipudel täita ja seejärel rahus lahkuda. Piisaval hulgal joogipunktide olemasolu tagab ka veepudeli kaasaskandmise võimaluse.

     

    LOE VEEL
  • Viljandi Pärimusmuusika Festival on läbi (44)
    31. juuli 2019

    Kogu festivali kimbutas palavus. Võibolla oli see ka vähenenud külastatavuse põhjuseks. Pea 30 kraadise palavaga on raske päikesele avatud väljal paar tundi vastu pidada. Kuid enam leidsid külastamist õhtused kontserdid, kui päikeselõõsk oli juba vaibunud. Kuid selle palavuse keskel tuli ella jääda ka kohalikul loodusel. Lavade esine muru kuivas, piknikualad olid mattumas tolmu.

     

    LOE VEEL
  • Vaimukate suvepäevad Pedasel (48)
    31. juuli 2019

    Vaimupuu Suvekooli korraldusmeeskond tänab kõiki, kes meie Vaimupuu Suvekoolist ja Erivajadustega Inimeste XV Suvepäevadest osa võtsid!
    Aitäh, et aitasite kaasa meie juubelihooaja meeleolukaks muutmisel, et jagasite oma kogemusi ja tulite lagedale uute ettepanekutega! Saime palju uusi teadmisi ja uskumatult põnevaid emotsioone!

    LOE VEEL
  • Laulupidu: "Minu arm" (50)
    10. juuli 2019

    Eile õhtul kustus lauluväljaku tornis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent juubelipeo mõte “Minu arm” elab lauljate, tantsijate, muusikute ning kõikide pealtvaatajate hinges edasi.

    Kolme tantsupeo etendust külastas kokku ligi 33 000 inimest, millele lisandub pea 11 000 pealtvaatajaga peaproov-etendus. Laupäevasel laulupeo avakontserdil “Õpetajale” viibis pileti või kutsega üle 35 600 inimese ning pühapäevasel suurkontserdil ligikaudu 62 000 inimest.

    XXVII laulupeol osales 1020 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjatega enam kui 32 302 peolist. XX tantsupeol osales 713 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjate ja tantsijatega 11 500 peolist. Rahvamuusikapeol esines 74 kollektiivi, kuhu kuulus 800 pillimängijat. Laupäevases rongkäigus marssis enam kui 47 000 inimest. Laulupeo ava- ja põhikontserdi kavas oli 64 teost, tantsupeo kavas 28 tantsu ja rahvamuusikute peakontserdi kavas oli 28 tantsu ning rahvamuusikute peakontserdi kavas 33 pillipala.

    LOE VEEL
  • Minu arm: Tantsupidu trotsis vihma (44)
    06. juuli 2019

    Laulupeo traditsiooni 150. juubeliaastal kogunesid Tallinna Kalevi staadionile tuhanded tantsijad. Tantsupeo piletid olid kõigis sektorites juba enne etendust välja müüdud. Neljapäevased tantsupeo etendused möödusid päikesepaistel, kuid reedel toimunud etendusi kiusas vihm. Sellest hoolimata möödus tantsupidu ilma eriliste vahejuhtumiteta. Homme saab Tallinnas vaadata laulupeorongkäiku ja pärast seda kuulata laulupeokontserti "Õpetajale," kus kantakse ette nii vaimulikke kui ilmalikke heliteoseid. Pühapäeval toimub laulupeo põhikontsert.

    Juba 20. korda peetav tantsupidu tähistab sel aastal oma 85. juubelit. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste. Rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.
    Vaata lisa laulu- ja tantsupeo kodulehelt www.laulupidu.ee.

    LOE VEEL
  • Fotokonkursi "Metsik linn" lõpetamine (30)
    23. juuni 2019

     Üldarvestus I koha sai Tanel Kindsigo "Tere hommikust, Tartu!". 

    Lapsed ja noored I koht Grete Johanna Korb "Metsikult ehmatav karjatus" 

    Üldarvestus II koht Peter Lind "Suurlinna tuled" 

    Lapsed ja noored II koht Mai-Liis Malm "Tõmmu" 

    Üldarvestus III koht Peter Lind "Rändepealinn"  

    Lapsed ja noored III koht Mai-Liis Malm "Pargivalvur"

    Üldarvestuse Seto Folgi eripreemia Reet Sau "Linnainglid"

    Laste ja noorte Seto Folgi eripreemia Grete Johanna Korb "Kui vaatad linnas metsikusse loodusesse"

     Kõige paremate ja leidlikemate tööde autoreid tunnustati Loodusfestivali raames. Auhinnad panid välja Loodusfestival ja toetajad: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, teaduskeskus AHHAA, Riigimetsa Majandamise Keskus, Imeline Teadus, National Geographic, Eesti Mets, Horisont, Eesti Loodus, PURE, Regio, Petrone Print, Energia Avastuskeskus, Elektriteater, Sokisahtel, Grüne Fee, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Gelato Ladies, Veski Mati, Kalev, Gorilla, Seto Line, Felix, Armastusest Inspireeritud, Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Salvest ning Turbliss.
     
    Eriauhinna andis välja Seto Folk.
     
    Tänavuse fotokonkursi tunnuslinnuks oli lauk ehk vesikana. Eelmise aasta fotokonkursile esitatud töö Evald Veldemannilt on tehtud Tähtvere konnatiigi kaldalt ning näitab ilmekalt, kuidas ka varakevadises linnas on võimalik huvitavate liikidega tutvust teha.

    LOE VEEL
  • Tallinna kliimastreik (34)
    20. juuni 2019

    Keskonnaorganisatsioonid leiavad, et: Tallinna linnavalitsus vilistab enda strateegiates sõnastatud säästva arengu planeerimisele; rikub kirjalikke kokkuleppeid linnakodanikega; fabritseerib ebapädevaid uuringuid oma otsuste varjamiseks ja tegutseb hoolimatult nüüdisaegse ja kestliku linnaplaneerimise põhimõtete vastu.

    Kes veel ei tea, siis kümned eksperdid, teadlased ja kodanikud pidasid 2017. ja 2018. aastal pikki läbirääkimisi linnavalitsusega Reidi tee projekti muutmise vajaduste üle. Linnaruumi-spetsialistid selgitasid linnale Russalka pargi olulisust puhkealana, jalakäijate raskusi üle Reidi tee Kadridoru pargist randa jõudmisel ja seda, et laiade teede ehitamisega ummikud mitte ei vähene, vaid hoopis suurenevad. Vaevaliste läbirääkimiste tulemusena sündis kokkulepe Reidi tee mahte vähendada ja edaspidi autoliikluse kasvust enam mitte lähtuda. Kokkuleppele kirjutas alla linnapea Taavi Aas. Hiljutised mõõtmised Reidi tee ehitusobjektil aga näitasid, et linn on teed ehitanud algusest peale kokkuleppest hoolimata esialgse projekti järgi, st lisaradadega ja ilma haljasribadeta. Selline Reidi tee suurendab autoliiklust kesklinna suunal 10 000 auto võrra ja tekitab ummikuid mujal kesklinnas.

    See on küüniline valetamine ja hoolimatus oma sõnade ja tallinlaste suhtes!
    See on viimane piisk niigi õhukese usalduse haihtumiseks! Linnavalitsus peab avaliku ruumi planeerimisel lähtuma parimast nüüdisaegsest teaduslikust teadmisest, mitte ametnike suvast!

    Selle üle, kas Reidi teed on üldse vaja ja kuidas kesklinna viimast mereparki kaasajastada, võib muidugi ka oma meelt avaldama tulla. Samas toimusid need arutelud ja vaidlused juba kaks aastat tagasi - kodanikud tegid endast kõik, aga ei suutnud Reidi nimelist teerulli peatada.

    Tallinna streigil nõuame, et Tallinna linnavalitsus
    1. peatab laiema Reidi tee ehituse ja korrigeerib mereäärt vastavalt ehitushanke projektile;
    2. järgib säästva arengu eesmärke, mis on kirjas linna arengudokumentides ja mille täitmine on eeldus kliima- ja energiaalase linnapeade pakti nõuete ja rohelise pealinna saavutamisele;
    3. lähtub parimast nüüdisaegsest teaduspõhisest linnaplaneerimisest;
    4. viib kohe ja järjepidevalt ellu Tallinna liikuvuskava 2035 põhimõtted ehk eelisarendab ühistransporti kogu Tallinnas ja koos naabervaldadega;
    5. viib ellu Tallinna rattastrateegia;
    6. loob inimmõõtmelise ja säästvat liikuvust võimaldava Tallinna Peatänava ning selle eeskujul järgmised tänavad;
    7. teeb valmis kesklinna üldplaneeringu, millest lähtuvalt läbipaistvalt ja avatult planeerida kesklinna uued arendused (mitte nii nagu praegu, kus üldplaneeringu koostamise ajal plaanitakse juba Estonia pst maa alla kolimida ja Rävala pst läbimurre rajada);
    8. eelisarendab plaanitavale Tallinna suurhaiglale säästvad juurdepääsud;
    9. plaanib juba täna viis uut bussiliini kiirelt arenevasse sadamapiirkonda (praeguse ühe liini asemel) ja valmistab ette sadamat ühendavad trammiliinid;

    ja viskaks prügikasti need iganenud plaanid:
    - Rävala läbimurde ehitamine;
    - Estonia pst maa alla kolimine;
    - neljarealine Tallinna väike ringtee koos tunneliga lennuradade alt;
    - autostumist süvendav parkimise arengukava.

    * Linn peab planeerima meie elukeskkonda selliselt, et probleemid ummikute, ühistranspordi, kliima ja looduskeskkonnaga vähenevad, mitte ei suurene.
    * Linnavalitsus peab pidama kinni kokkulepetest oma kodanikega, olgu nendeks arengukavad, strateegiad või teeprojektid.
    * Küsimus on linnavalitsuse vastutavuses, mitte vabatahtlike pidevas töös kokkuleppeid meelde tuletada ja täitmist kontrollida.

     

    LOE VEEL