Kultuurisammu matk ümber Harku järve (33)
19. juuni 2021

Eesti Instituudi poolt koordineeritav koolitusprogramm "Kultuurisamm" on mõeldud inimestele, kelle emakeeleks pole eesti keel, kuid kellel on huvi saada teadmisi Eesti keele, looduse, elu-olu ja kultuuri kohta. 19. juunil toimus selle programmi raames matk ümber Harku järve. Matka käigus tutvuti kohalike vaatamisväärtustega, külastati Harkujärve kirikut, mille hingekarjaseks Avo Üprus, ja higistati, sest temperatuur õues küündis pea 30 kraadini.

Palmimaja avamine Tallinna Botaanikaaias (27)
08. juuni 2021

Tallinna Botaanikaaias avati 8. juunil renoveeritud Palmimaja. Juba Carl Linne kutsus Palme taimeriigi printsideks? Kes võiksid olla taimeriigi printsessid? Eks need ole tublid putukad, kes taimi tolmendavad.

Igatahes on Tallinna Botaanikaaia palmimaja nüüd järjekordselt renoveeritud ja palmid saavad turvaliselt kasvada.
Sündmuse puhuks on välja antud üritust tähistav mark ja postkaart, mida saab soetada Tallinna Botaanikaaiast, kuni tiraaži jätkub.

Renoveeritud Palmimaja lindi lõikasid läbi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, Tallinna Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv ning ehitusettevõtte Ehitus5ECO esindaja.

Pidulikule avatseremooniale järgnes jalutuskäik Palmimajas troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettiku juhendamisel.

Tallinna suurim päikeseenergiajaam (32)
02. juuni 2021

Vastvalminud Depo ehituspoe katusel asuv 24 000 ruutmeetrit hõlmav päikesepark on prognoositud võimsusega 1,4 MW. Sellega suudetakse katta 30% kogu Avala ärikvartali energiavajadustest. Keskmist päikesepaneelide tootmisvõimsust aastaringselt ei osata ennustada, kuna selleks peaks päikesepark olema töös vähemalt ühe hooaja. Päikeseenergia tootmisel on probleemiks tarbimise ja tootluse vahe. Päikest on rohkem suveperioodil, kui samas tarbijate energiakulutused on väiksemad väiksema valgusenergia ja rohkemate välitegevuste võrra. Talveperioodil, kui tootlus on väiksem, on energiatarbimine suurem. Praegu Eestis toodetavad päikeseenergia mahud on tippperioodil umbes 200 MW. Sellega tuleks Eesti tarbija täielikult toime jaanipäeval, kui energia tarbimine töökohtadel ja kodudes on minimaalne, tõdeti avamisüritusel.

Vastavatud päikesepark on pealinna suurim päikeseenergia allikas. Kogu Depo poe katust katavad päikesepaneelid, neid on seal 4171 tükki. See on kindlasti keskkonnasäästlik lahendus, kuna hoiab kokku linnaruumi. Suurte majade katused seisavad tihti ilma mõistliku otstarbeta, Päikesepark on väga hea lahendus, mis sobib maja katusele. Depo katus on värvitud valgeks, mis omakorda aitab kaasa kliimasoojenemise kahjulike mõjude vähendamisele ja aitab vähendada katusel valitsevaid temperatuure.

Tulevikus rajatakse Avala ärikvartalisse suurim elektrisõidukite laadimisvalmidus, kus peaks saama roheenergia toel laadida kokku 200 sõidukit. Tänaseks on valminud esimene etapp laadimispunkte, mis teenindavad ankurrentniku Elektrilevi sõidukiparki. Tallinna suurima päikesepargi tellija on Kaamos Energy tütarettevõte Novedigi Energiatootmine OÜ ning valmisehitajaks Smartecon OÜ.

Vaata galeriist, kuidas nägi välja päikesepargi avamisüritus.

Mõeldes nagu mägi (13)
25. mai 2021

Helene Schmitzi näitus "Mõeldes nagu mägi" toob erakordsete suuremõõtmeliste fotode kaudu vaatajate ette looduse appihüüde ja kritiseerib karmilt loodust ekspluateerivat inimtegevust. Vaadeldes tema fotosid, jääb vaataja mõttesse - mis on siin pildil valesti? Midagi ikkagi on.

Helena näituse peategelased on mäed. Kas mäetööstusest auklikuks puuritud, liigsest loomade karjatamisest põhjustatud erosioonist murenemas või kõrgumas tammidega tõkestatud jõgede kohal. Oma reisidel kasutab Helena väga vanamoodsat kaamerat. Millist, selleks peab Fotografiskasse kohale tulema, näitusel saab vaadata 6 minutilist filmi, kus autor räägib oma elust ja reisidest.

Näitus annab ainulaadse kogemuse, kui üksi vaikuses seista otse Helene loodud foto ees ja lasta mõtetel voolata. Muuseas, Helenel on soov ka tulla jäädvustama Kirde-Eesti mäendusmaastikke, seni on teda takistanud koroona. "Mõeldes nagu mägi" näitus on avatud kuni 19. septembrini 2021 Fotografiska III Korrusel.

Nurmenukkude otsing sai alguse Eestist ja levib üle kogu Euroopa (43)
12. mai 2021

Mis põhjustab nurmenukkude kadumist niidualadelt? Ainumas ja õige vastus on - üleniitmine. Kevadise taimena suudab nurmenukk oma õied püsti ajada maikuuks, kui muu rohurinne veel madal, pakkudes silmailu nii noorele kui vanale. Paraku on inimestel saanud haiguslikuks vajaduseks hakata miitma koheselt kui muru kasvama hakkab, purustades oma tegevusega ka nurmenuku haprad õied.

Et teadvustada nurmenuku, kui indikaatorliigi seisukorra halvenemist, võeti ette nurmenukkude kaardistamise projekt, mis juba kolmandat hooaega üha edukamalt rahvast hõlmab.

Miks kutsuti ellu nurmenukkude otsimise projekt? Selleks, et ühiselt koguda andmeid nurmenukkude kasvukohtade ja arvukuse kohta. Teisalt tekib nurmenukke otsival inimesel ka isiklikum suhe selle taimega ja tekib eeldus, et nurmenukke ei niideta enam kergekäeliselt ära. Kodanikuteaduse kampaania "Eesti otsib nurmenukke" toimub meil teist aastat, sel aastal on algatus levinud aga üle Euroopa. Võimalus võistelda naabermaadega annab hoogu meie nurmenukuleidjatele.

Kuidas leida nurmenukku. Kõigepealt mine kodulehele "Eesti otsib nurmenukke" ja tee asi endale selgeks. Siis, kui õue satute, vaadake teraselt ringi, ega kuskil mõnda nurmenukku kasvamas pole. Nurmenuku leidmise kirjeldamisel on abiks GPS- koordinaate määrata võimaldav seade ja pildistamist võimaldav seade. Tänapäevases nutifonis on need lahendused ilusti olemas. Nurmenukk fikseeritud, siis saab nurmenukuvaatluse kirja panna. Auhindu ei pakuta, kuid hea tuju loob teadmine, et oled kaasa löönud kodanikuteadusprojektis.

Seejärel võid vaadata, kuskohas Euroopas veel nurmenukke kasvamas on. Eesti nurmenukuleidjad tutvustasid oma tegevust  sel nädalal Tallinna Botaanikaaias.

 Kohal viibis ka Bioneer. Vaata, kas meie kaamera ette jäi nurmenukke.

Bioneer osales Tallinna prügijooksul (6)
09. mai 2021

8. mail sai Bioneer 13-aastaseks. Tähistasime sünnipäeva Tallinna prügijooksu reeglite järgi. Prügijooksu võib teha ka kõndides.

Prügijooks ehk plogging ehk mõnusas eesti keeles kõkutamine on 2016. aastal Rootsis ultrajooksjate poolt algatatud keskkonnateadlik liikumistrend: liikuja eesmärk on teel ettejääva prügi korjamine, et see hiljem nõuetekohaselt ära anda.

Lisaks jooksmisele läheb arvesse ka käimine, kepikõnd, rattasõit või mõni muu motoriseeritud abita liikumisviis. Alampiiriks on 3 km, ülempiir puudub.

Bioneeri toimetuse liikmed korjasid prügi koos erakonnaga Eestimaa Rohelised. 

Kõkutamise juures on kõige toredam see, et jalutajad või jooksjad võivad minna just sinna, kuhu nad tahavad minna, valida ise tempo ning marsruudi. Ainus tingimus on, et üles tuleb korjata seda prügi, mida liikudes leitakse. Prügi võib korjata ka koeraga või lapsega jalutades, tervisejooksu tehes või töölt koju kõndides. Igal juhul teeb kõkutaja keskkonnale heateo.

Bioneeri toimetuse kokku korjatud prügis oli kõige rohkem pudelikorke, suitsukonisid, klaasikilde ja kommipabereid. Leidsime ka ühe töökorras haamri.

Head kõkutamist!

Tallinna prügijooksu algatusega saab liituda 14. maini.

Nokust Kakerdajani - uudse helkurraja avamisega tähistati kindlustusfirma juubelit (36)
11. detsember 2020

Noku lõkkepaigast Kakerdaja rabani viiv kolme kilomeetrine helkuritega märgistatud rabarada ehitati ERGO kindlustusfirma toel. Alates eilsest on Järvamaal asuvas Kakerdaja rabas avatud helkuritega märgistatud loodusrada, mis võimaldab ohutut rabamatkamist taskulambi olemasolul ka pimedal ajal. Et säästa loodust valgusreostusest otsustati ERGO kindlustuses helkurmärgistusega raja kasuks. Raja avamisega tähistab kindlustusfirma oma 30dat sünnipäeva. Ohtra helkurvarustusega varustatud rada on juba leidnud kasutajaid.

„Kuna koroonapandeemia on välistanud suuremad koosviibimised, samas individuaalne tervisesport on soositud, kingime oma töötajatele ja laiemalt kogu Eestile helkuritega märgistatud matkaraja, kus on alati turvaline, ka õhtupimeduses jalutada – seda enam, et rabamatkamisest on saanud justkui uus rahvussport. Helkurlahendusega soovime luua senisest enam võimalusi värskes õhus keha ja meel ärksana hoida,“ ütles ERGO kindlustuse tegevjuht Marek Ratnik.

Kohal oli Päästeliidu ja ESTSAR operatiivgrupi esindaja Ragnis Topkin, kes jagas kasulikke soovitusi pimedal ajal matkamiseks:

„Öine pime mets on hoopis midagi muud kui päevane – ta on õhu poolest erinev, pilt on erinev, isegi lõhnad on erinevad -, nii et soovitan minna. Vastavalt ilmastikuoludele pane matkale minnes selga õige varustus, võta kaasa seljakott, kuhu sisse võiks minna veepudel, natuke näksimist, täislaetud mobiiltelefon, vile ja pikemale seiklusele minnes ka matkanuga. Kuna talvisel ajal läheb kiirelt pimedaks, võta kaasa taskulamp, kuid eelnevalt veendu, et selle patareid oleks täis. Kui lähed üksinda metsa, siis võiks taskulampe olla isegi kaks, sest mõned taskulambid võivad külmades oludes otsad anda,“ rääkis Topkin.

Pirita kloostri varemed on puutumatuna säilinud Liivi sõja aegadest Pirita kloostri väravatorn Talupoegade kalmistu tekkis kloostrivaremetesse alles 18. sajandi keskel

Loodusretk Pirita jõe ürgorus (43)
07. detsember 2020

Matkajuht Peeter Pihlak Saja raja retkedest tutvustas kohalikku ajaloopärimust ja näitas huvitavaid kohti. Pirita jõe ürgorg on rikkaliku ajaloopärandiga, peamine jälgede jätja on klooster, mis tänapäevalgi tegutsemas. Lisaks kloostrile on rikkalikud jäljed ka uuemast ajaloost - Eesti vabariigi perioodist, kui jõeorgu kerkisid jõukate inimeste villad, mõisnik Kochi mõisa varemed, nõukogude perioodist pärit punkrisüsteemid. Ja muidugi rikkalikult loodust, millesse küll riukalik inimtegevus oma tugevad jäljed jätnud on. Retk avas Pirita jõe ürgorgu selle vaatenurga alt, mida tavaline pühapäeva jalutaja ei näe. Näiteks märkasime kalaloendurit või seda, kuidas inimeste liivasel kaldal liikumine on põhjustanud kaldaerosiooni.

Loomaaia Kõrvitsapidu (54)
05. november 2020

Külastajatel oli huvitav jälgida, mida loomad kõrvitsatega ette võtavad: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et mugavam oleks suhu pista. Tegemist on loomade elukeskkonna rikastamise päevaga Tallinna loomaaias.  Bioneer.ee poolt käis üritust uudistamas tubli ja järjekindel vabatahtlik Koidula Kliimann.

Ilma poe avamine (34)
26. september 2020

Ilma pood avas uksed 26.septembril kell 11.00 aadressil Soo tn. 42.

Ootame kõiki omale külla! Tule uudistama ja too oma pakend kaasa, et täita seda paremaga. PS. Meil oleks hea meel, kui saaksite oma purgi meie purgipanka annetada; see võib olla klaas- või plastpurk, pestud ja kaanega. Muudame jäätmeteta elustiili meie kõigi jaoks mugavaks ja lihtsaks.

Mida poes pakutakse, võib näha Bioneeri galeriis.