Elron 100 (25)
25. september 2024
Janek Jõgisaar

Elektriraudtee 100. sünnipäeva tähistamine sai alguse 20. septembril kell 11.30 Hiiu rongipeatuses, kus avati kunagist Hiiu jaama tähistav infotahvel. Seejärel sõitis rong külalistega Nõmme jaama, kus kell 12 jätkus pidulik tähistamine erinevate etteastetega.

Nõmmel pidasid kõnesid taristuminister Vladimir Svet,  regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann ning Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem. Elektriraudtee sünnist ja olulisusest Eestis pidas lühiloengu ajaloolane Küllo Arjakas. 

Elektriraudtee avamist oli tulnud jälgima palju raudtee või Nõmmega seotud inimesi. Pakutud tort söödi viimaste kübemetini ära ja tuleb tõdeda, et nii mõnigi jäi ilma. 

Kutsuti ka Nõmme jaama muuseumi uudistama, kus saab tutvuda raudtee ajaloo ja arendustega saja aasta tagusest ajast. Aga samas vaadata kuni saja aasta vanuseid tarbeesemeid.

Muuseumis jagavad muljeid ka endiste raudteelaste ja vedurijuhtide järeltulijad. Üks elupõline raudteelane meenutas näiteks nõuka ajal juhtunud, kuidas ta sai oma ülemuse käest sõimata, kuna raudteeõnnetuse ohvril oli kaduma läinud pea, mida ei leitudki.

Nõmme jaamas oli esitlusel ka Eesti Raudtee kontaktvõrgu hoolduse eritehnika. Endid esitlesid ka tiheda graafikuga mööda sõitvad Elroni liinirongid. Huvilistele jagati raudteeohutusteavet MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) telk, kus sai lahendada raudteeohutuse alast viktoriini ja lahendada ristsõnu. Auhindadeks igasuguseid raudteeohutust meenutavad meened.

Elektriraudtee sai Eestis alguse 20. septembril 1924, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast pidulikule avasõidule 4-vagunilisena Baltimaade esimene elektrirong (ühtlasi Eesti esimene mootorrong). Esimese sõidu tegi teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel. Järgmisest aastast on loota elektriraudtee laienemist Tapani ja hiljem ka Tartuni.