Elektriraudtee sünnipäevaks Eestis loetakse 20. septembrit 1924. aastal, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast esimesele avasõidule mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnev elektrirong. See oli Baltimaade esimene elektrirong. Juubeliaasta ürituste avaüritusena tutvustati avalikkusele koostöös Omnivaga üllitatud 100. aastapäeva tähistavat postmarki. On ju Omniva kasutamas oma kujundustes sama oranži värvi nagu Elrongi. Praeguses ajas küll rongid enam posti ega pakke ei vea ja postivagunid on jäänud raudteemuuseumisse. Kuid vagunid, vedurid ja muu raudteetaristu on jäänud filatelistide üheks meelisteemaks. Esimese päeva templi ja kolmest margist koosneva templi sai muretseda Pääsküla depoost koha pealt.
“Kõigepealt oligi mõte, et seal peaksid olema rongid peal, sest mida siis veel paned ja rong ise on juba tugev ja võimas kujund. Neid ronge joonistades tunnetasin, et iga ajastu rongis on oma stiil ja esteetika, mida ta esindab. Nii et tore oli neid ronge samal ajal tundma õppida ja neid ka siis kujutada,” ütles margid kujundanud kunstnik Jaan Saar.
Järgmise paari aasta jooksul jõuab Eesti elektriraudteedele 16 uut Škoda tehastes valmivat elektrirongi. Sarnaseid ronge võib kohata juba Läti vabariigis. Elektriraudtee liinivõrk on laienemas - kohe varsti peaks valmis saama elektrifitseeritud raudtee liin Tapani. Praegu Tartu suunale rajatav elektriraudtee lubab 2025. aasta algusest võimaluse tuua kuus esimest uut elektrirongi ka Tallinn–Tartu liinile. Ka reisijate arv on kasvanud. Räägitakse 8 miljonist reisijast aastas.
Kohale tulnud inimesed said lisaks margiostmisele tutvuda Elronitöökodade ja rongidega. Keha kinnitamiseks pakuti lisaks tordile ka vegansalatit. Kuid ka liha sisaldavaid pirukaid.