• Kliimamarss 24. mail Tallinnas (39)
    25. mai 2019
    Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

    Paljudele tundub, et väikesest Eestist ei sõltu midagi, kuid tegelikult on meil üks suurimaid ökoloogilisi jalajälgi maailmas. Maailmas on vaid 16 riiki, mille süsinikuheidete hulk elaniku kohta on suurem kui meie oma. Kuidas see ometi võimalik on? Nimelt on Eestis üks suurimaid põlevkivitööstusi maailmas. Kas põletades põlevkivi hoiame oma kallist metsa? Tegelikult väga ei hoia, juba 2010. aastast raiutakse aastas üle 10 miljoni kuupmeetri, mida on rohkem, kui Eesti metsades tegelikult jätkusuutlik raiuda oleks. Kas kliimamuutus on nii tõsine? Põhja-Euroopat ohustab oluliselt niiskem kliima ja talvised üleujutused võivad saada tavapäraseks. Lõuna- ja Kesk-Euroopas esineb sagedamini kuumalaineid, põuaperioode ja metsatulekahjusid. Kõige rängemalt tabab kliimamuutus aga arengumaid,mis tähendab, et Eestis ei pea me nii väga kartma looduskatastroofe, vaid uut ja palju suuremat immigratsioonilainet, mis kliimamuutuste tõttu varem või hiljem siia jõuab. Mis veel kliimamuutustega kaasas käib on püsivad ikaldused, toidu hinna tõus. Sagenevad tormid ja ilmastik muutub ebastabiilsemaks. Fridays for Future on arvamusel, et ainult nii saame valitsusele näidata, et nad ei saa probleemi ees igavesti silmi kinni pigistada. ÜRO andmetel on meil halvima vältimiseks veel ainult 11 aastat aega midagi muuta, mis tähendab, et viimane aeg on tegutsema hakata. Mõne teise sõltumatu ökoloogi hinnangul on paraku aeg juba mööda saanud ja tegemist on vaid tagajärgede leevendamise proovimisega. Kliimamarsist võtsid osa nii noored kui vanemaealisemad. Kuna läheneb Euroopa Liidu parlamendi valimiste päev, olid kohal ka poliitikud. Sellest hoolimata toimus kliimamars lõbusas tujus. Riigikogu hoone eest siirduti läbi Vanalinna Vabaduse platsile


ÜLES