Õppuse korraldaja, Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperi sõnul sujus õppus oodatust paremini, reisi- ja kaubarongi kokkupõrkes viga saanud kannatanud said kiiret ja asjatundlikku esmaabi ning päästa õnnestus ka rongi alla jäänud inimese elu. Kuuldavalt esines ka mõningaid puudusi, näiteks ei saanud aru esimesena keemialuuret tegev päästja, et dokumente, mis tõendavad, mis veosega on tegu, leiab rongijuhi juurest. Tegelikku keskkonda õppuse käigus ei reostatud, mahavoolanud kemikaale markeeris tavaline vesi.
Õppuse kannatanud nägid välja küllaltki realistlikud, õppust pealtvaadanud ametnikud ja külalised mitmelt maalt said jälgida päästeametnike tegevust mitmel rindel. Peamine raskus õppeavarii likvideerimisel on päästjatel. Kiirabi lubatakse tegutsema alles hiljem. Ka tegelevad päästjad ka kannatanute transpordiga. Kokku osales õppusel üle 30 erineva kriisimeeskonna. Püstitati välihaigla telk, kohale tuli ka raudteepääste erimasinad.
"Õppuse põhiline eesmärk oli situatsioon niivõrd reaalselt läbi mängida kui võimalik ning jälgida, kuidas toimuvad juhtimisotsused," selgitas Kupper. Nüüd seisab ees põhjalik analüüs, korraldajad teevad nähtust järeldused ja korrektuurid, et võimalikeks päriselu juhtumiteks hästi valmis olla. "Siiski võin juba täna kindlalt öelda, et Eesti ametkondade kriisivalmidus on hea."
Eraldi ülesandeks oli õppuse korraldajatele kohalike inimeste ja turistide evakueerimise korraldamine Telliskivi piirkonnast, kuhu hakkas õppuse legendi järgi levima mürgine keemiapilv.
"Politseinikud reaalselt kedagi ei evakueerinud, kuid käisime läbi kogu päästeameti etteantud ohualasse jäänud piirkonna ning kaardistasime inimesed, kes vajanuks reaalse sündmuse korral evakueerimist," rääkis Põhja prefektuuri kriisireguleerija Janek Laaneväli. Peamine katsumuskoht politsei jaoks oli nähtamatu ohuga silmitsi seismine ehk saastunud keskkonnas töötamine, mida igapäevatöös ette ei tule. "Õppus õnnestus meil hästi, sest reageerijad oskasid ohuolukorda ära tunda ja selles olustikus vastavalt töötada. Veel soovime tänada inimesi mõistva suhtumise eest, sest õppuse ajal pidi politsei ajutiselt sulgema ka liikluse," lisas Laaneväli.
Õppuse "Kopli raud" näol oli tegemist viimase kaheksa aasta jooksul toimunud suurima harjutusega raudteel, kus mängiti läbi erinevad situatsioone, nagu inimeste päästmine kokkupõrke läbi teinud reisirongist, keemiaõnnetuse likvideerimine õnnetusse sattunud kaubarongist kui ka inimeste evakueerimine piirkonnast. Kuna õppus toimus Tallinna linnas, oli kasutusse minevate päästemeeskondade arvukus ja tegutsemine kiirem kui näiteks Valgamaal toimuva õnnetuse korral.