Loodusmaja jõudis nurgakivini (18)
6. juuli 2024
Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

2026. aastaks Tallinnasse Lennusadama kõrvale rajatav Loodusmaja ühendab nutikate tehnoloogiate abil ehitamise kliimamuutustega kohanemise ning keskkonnahoiuga. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, kuid omavahel maa-aluselt ühendatud hoonest, mille ehitamiseks kasutatakse peamiselt Eesti puitu.

Puidust on ka nurgakivisse asetatud ajalaegas, kuhu jätsid tulevastele põlvedele mälestusesemeid Loodusmaja rajajad ning tulevased kasutajad. Laeka valmistas meister puupalgist, mis pärineb kunagise vesilennukite angaari vundamendist ja mis kaevetööde käigus maapinnast leiti. Nii nagu Loodusmaja isegi, kannab ka ajatempliks olev laegas loodusläheduse, taaskasutuse, ajaloo väärtustamise ja uuendusmeelsuse sõnumit.

Loodusmaja asukoha valikule on ka kriitikat. Looduskaitsja Gilleke Kopamehe sõnul oli see piirkond viimane paik, kust roheline vöönd oli seotud merega. Tuleks säilitada olemasolevad liikide liikumise koridorid ja kohandada need üle Kalaranna tänava - kesklinnast ja Kalamajast mereni. Ise isiklikult olen näinud selles piirkonnas liikumas valgejänest. Valgejänese pabulaid pani ajakapslisse ka Eesti Loodusmuuseumi direktriss Heidi Jõks.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on suuresti Loodusmuuseumi arenguks rajatav puidust loodusmaja hea võimalus hoida kokku riigi raha kinnisvarakuludelt. Samuti annab see Eesti ehitus- ja puidusektorile võimaluse luua uut kvaliteeti, millega minna tulevikus teistele turgudele.

„Loodusmaja annab riigile aastas kokkuhoidu umbes 500 000–700 000 eurot, mis pole kärpeajal vähetähtis. Lisaks pakub keerulisel ajal tööd ehitus- ja puidusektorile. Loodusmaja rikastab avalikku ruumi, luues loodusharidusele koha, kuhu saab minna nii külaliste kui lastega ning annab Eesti meistritele referentsi järgmiste tööde tegemiseks regioonis ja maailmas.“

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja märkis, et hoonete kompleksist saab valmides silmapaistev suunanäitaja nii oma arhitektuursete kui ka keskkonnatehnoloogiliste lahenduste tõttu.

„Kestlikud lahendused nagu kaugküte ja jahutus, päikeseenergia ja vihmavee kasutamine ning tark energiakasutuse juhtimine aitavad säästa ressursse ning vähendavad tulevikus hoone igakuiseid kulusid. Loodusmaja saab A-energiaklassi märgise ning selle süsiniku jalajälge ei saa täna võrrelda ühegi teise sedavõrd monumentaalse hoonega Eestis,“ ütles Leppoja.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul panustab Loodusmaja ja selle ümber rajatav linnaruum eesmärki avada linlastele Tallinna mereäär.

"Loodusmajaga täieneb piirkond uue sihtpunktiga, kus nii hoone kui selle ümber kavandatav avalik ruum pakuvad tegevusi kõigile vanusegruppidele. Ühtlasi saavad nüüd linnaruumiliselt omavahel ära ühendatud Lennusadam ja Noblessneri piirkond ning hea meel on, et ühendajaks on kvaliteetne arhitektuurne lahendus, mille ambitsiooniks on olla teerajajaks ka keskkonnasäästliku ehituse edendamisel Eestis,” ütles Lippus.

Loodusmaja ehitus on AS Nordeconi juhtimisel kestnud juba pool aastat. „Alustasime 6 meetrit allpool maapinda ja 3 meetrit allpool merepinda betoonpõhjast ning oleme tänaseks jõudnud esimese korruse juurde. Ehitus jätkub põhirõhuga puidul, rakendades seda materjali hoone eripära rõhutades väga mastaapsel ja mitmekesisel moel. Puiduelementide maht on üle 4200 m3,” selgitas Loodusmaja ehituse peatöövõtja Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak.

„Loodusmajas tuleb kasutusele ridamisi uudseid keskkonnateadlikke lahendusi, mida sedavõrd suures ulatuses ei ole Eestis varem teostatud. Nii ehitustehniliselt kui tähtaegades on siin projektis suured väljakutsed, mis hoiavad ka ehitusmeeskonnal positiivse pinge sees.”

Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõksi sõnul töötab kogu muuseumi tiim juba täna uue ekspositsiooni kallal, et paari aasta pärast saaks avada Loodusmajas Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi, rahvusvahelise tõmbekeskuse ja riigile väga olulise maamärgi.

„Oleme esimene põlvkond, kes tunnetab kliimamuutusi ja viimane, kes saab seda muuta. Uuest Loodusmuuseumist saab aastal 2027 elumuutvaid elamusi pakkuv kogukonnakeskus ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus, kuhu ootame igal aastal vähemalt 200 000 külalist nii Eestist kui ka kaugemalt,“ ütles Jõks.

Lisaks Loodusmuuseumile asuvad Loodusmajas tööle loodav Maa- ja Ruumiamet (MARU), Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, KEMIT ning mitmed teised Eesti looduskeskkonna eest hoolt kandvad asutused. 

Loodusmaja valmimist juhib Riigi Kinnisvara ning tellijaks on Kliimaministeerium. Arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid, ehitab Nordecon AS ja omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Loodusmaja ehitust rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ning hoonekompleks valmib 2026. aasta lõpuks.