Läänemere perepäev Lennusadamas (20)
4. september 2023
Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Uurimislaev Aranda on loodud Läänemere tingimustes aastaringseks andmete ja proovide kogumiseks ning bioloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja geoloogiliste mereuuringute teostamiseks.  Laev ehitati 1989. aastal, kuid läbis põhjaliku uuenduskuuri 2017/2018 aastal. Laeva täiustati mereuuringute jaoks vajaliku tipptehnikaga ning vähendati tema mürataset ning süsiniku jalajälge. Ajakohastatud laeval võib korraga töötada kuni 27 teadlast. Laeval on neli erinevat laboratooriumi erinevate mereuuringute läbi viimiseks. Ei puudu muidugi ka mugavad meeskonnaruumid ja kaptenisild on tavalisest avaram, sest jälgida tuleb tavapärasest rohkem laeva küljel ja taga toimuvaid tegevusi.

Aranda on loodud küll kohalike vete jaoks, kuid suudab tegelikult tegutseda kõigis meredes. Muuhulgas on laev teinud teadusekspeditsioone Antarktika vetesse ja Atlandi ookeani põhjaosasse.

Lennusadamat külastab Aranda projekti BALTICITIES raames. Projekti on kaasatud Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja teadusjuht Hele Kiimann, kellest viimane osales hiljuti Helsingis toimunud BALTICITIES diskussioonipaneelis “Networking – a key for a better Baltic Sea”.

Lennusadama välialal olid avatud mitmed põnevad telgid:

Meremuuseumi huviklubi telk – Huvitegevuse telgis said lapsed end käeliselt proovile panna väikese laeva või parve meisterdamisel ning kuulda lähemalt ja registreerida end algavaks hooajaks algklassi õpilastele suunatud Meremuuseumi huviklubisse. See oli ehk kõige populaarseim telk laste seas, kaasa lõid ka pereisad. Ning huviliste käte vahel valmisid tõelised ehituskunsti šedöövrid.

Meremuuseumi merearheoloogide telk – Merearheoloogide telgis sai näha vee all filmitud kaadreid, rääkida Eesti Meremuuseumi merearheoloogidega ning tutvuda nende uurimistehnikaga. Lisaks on võimalik külastada Meremuuseumi uurimislaeva Loodi, kus saab uudistada ehtsat sukeldumisvarustust. Merearheoloogid hakkavad tegutsema alles siis, kui kusagilt vee alt on leitud mõni laevavrakk. Tavaliselt leitakse neid sonaritega uurimise teel. 20. sajandi uppunud laevad arheoloogidele valdavalt huvi ei paku, kuid varasemate uppumiste koha peal käiakse küll. Eesti vetes on uppunud palju allveelaevu, peamiselt nõukogude omad, kuid ka sakslasi. I MS ajast on teada ka üks Inglismaa päritolu uppunud allveelaev. Uppunud objektide pinnaletoomine ja konserveerimine on kallis. Seepärast eelistatakse välja tõsta vaid väga erilisi uppunud objekte.

Taltech Meresüsteemide instituut – Tutvustati uut õppeprogrammi noortele teadlastele, õpinguid TalTechis, räägiti mikroprügist, sinivetikatest ning erinevatest mereuuringute meetoditest.

Prügihunt viis läbi keskkonnaharidusliku õppeprogramm „Jäätmetekke vältimine ja vähendamine, kordus- ja taaskasutamine ning jäätmete liigiti kogumise harjumuse kujundamine“. See oli lemmiktegevus lastele, kes loodetavasti õpitud tegevused ka koju kaasa viisid.

Keskkonnaamet – Keskkonnaamet õpetab Läänemere päeval loodushoidlikult kalastama – tutvustatakse Eesti kalade liigirikkust ja kalastamise reegleid. Kuid selle tutvustamise käigus suhtuti kaladesse kui objektidesse, kellega inimene võib majandada omatahtsi. Ei olnud kuulda, et kalale on veest välja tõmbamine valus ja et tegu on väga tundliku loomaliigiga.

Loodusmuuseum – Pop-up näitus Läänemere liikidest ning keskkonnahariduslikud tegevused lastele. Loodusmuuseum demonstreeris inimestele millimallikat ja ümarmudilaid. Millimallikas ujus ringi tavalises plastämbris, kus ta ilmselgelt väljapääsu otsis. Ümarmudilate jaoks oli neile pakutud akvaarium ilmselgelt kitsas, mida tunnistas ka loomi eksponeeriv Loodusmuuseumi töötaja.

Pop-up Soome saatkond tutvustas Soomes tehtud innovaatilisi ja taaskasutuslikke materjale. Näiteks Soome presidendiproua kandis vabariigi iseseisvuspäeval 6. detsembril uudset  kaseniinest valmistatud kleiti. Materjali näidist sai igaüks oma käe, jala nina või muu kombitsemiselundiga katsuda.

Perepäev pakkus kindlasti uusi teadmisi ja kogemusi. Kahjuks polnud küll suhtumine mereelanikesse sel perepäeval kõige soodsam. Küll tehti juttu mereprügist ja mikroplastist. Seega arenguruumi on ja ehk mahub järgmisel korral sadamakaile ka mõni loomakaitsjate ja keskkonnaaktivistide telk ära.