Raekoja platsi suvine park muudab vanalinna meeldivaks suviseks linnaruumiks (26)
6. juuni 2023
Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

„Ajutise pargi eesmärk on panna tuttavaid kohti uue pilguga vaatama ja pakkuda uusi tegutsemisvõimalusi nii tallinlastele kui ka linna külalistele. Lisaks pakub park seda, mida erinevate linnafoorumite tähelepanekutes on esile toodud: vanalinnas võiks olla rohkem rohelust ja tarbimisvaba avalikku ruumi. Samal ajal usume, et see eksperiment suurendab ka Raekoja platsi ettevõtete käivet,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Pargis on võimalik oleskleda korvtoolides ja arvukatel istumisalustel, lugeda, jälgida välilaval toimuvaid kontserte ja etendusi või lihtsalt mööduvaid inimesi. Praegu on avati pargi esimene etapp, mis sisaldab lava, istumiskohti ja ligi 20 haljastuskonteinerit. Teises faasis, enne jaanipäeva, valmivad ülejäänud haljastuslahendused ja korvtoolidega lõõgastumisala ning rahvusraamatukogu sisustatud raamaturiiuliga lugemispaviljon. Tallinna Vanalinna linnaruumis on puudus tasuta ja tarbimisvabast istumisruumist. Paigaldatud istepingid leidsid linlaste ja külaliste poolt ka koheselt kasutamist.

Pargi autorid on Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakonna arhitekt Ann Kristiin Entson ja maastikukujundaja (Rohejälje projekti juht) Hannes Aava.

Aava sõnul oli algse idee lähtekoht mitmetes Vanalinna puudutavates aruteludes läbi käinud murekohad – tunti puudust tarbimisvabast avalikust ruumist.

„Sellest lähtuvalt tahtsime Rohelise pealinna aastaks teha sinna ühe ulatuslikku ruumieksperimendi, mis ühest küljes pakuks värsket ruumikogemust ja samas ärgitaks Vanalinna, aga ka laiemalt avaliku ruumi teemadel kaasa mõtlema ja rääkima,“ ütles Aava.

Ta lisas, et pargi põhiplaan moodustab kujunduslikult ringi, mis on ala kiiruga läbivatele inimestele kergesti läbitav, kuid tekitab samas ka osaliselt  suletud rohelusse mattunud minimaailma.

„Konteineritesse istutatav haljastus on mitmerindeline ja paljuliigiline, sisaldades muu hulgas ajaloolisi vanalinna kloostriaedades kasvanud liike nagu lavendel ja mungalill, aga ka palju muid inimestele ning tolmeldajate väärtusi loovaid taimi,“ kirjeldas Hannes Aava, Rohejälje projektijuht.

Taimede juurde on pandud sildid näitamaks, millised taimed seal kasvavad ning mis kutsuvad üles nendega suhestuma – vastavalt taimele nuusutama, katsuma või maitsma. Kõik taimed istutatakse sügisel linnaruumi ümber.

Tallinn on Euroopa rohelise pealinna aastal võtnud üheks eesmärgiks panustada muutustele linnaruumis. Projekt „Rohejälg“ koondab enda alla üle linna toimuvaid tegevusi, mille eesmärk on parandada rohealade kvaliteeti, tuua uut haljastust ja parandada linnaruumi tiheda kasutusega kohtades, toetada linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetada uudseid linnaruumilisi lahendusi. Ajutine park pakitakse sügisel kokku, puud istutatakse linna haljasaladele, Mööblit kasutatakse järgmisel aastal jälle ja nii loodetavasti kestab pargiprojekt kauem, kui ühe aasta.