Tallinna Strateegiakeskus korraldas koostöös Kliimaministeeriumiga Urbanist AI ruumihäki töötoa. Töötoas osalesid maastikuarhitektid ja arhitektid loomeliitudest ning erinevate Liivalaia tänaval tegutsevate ettevõtete esindajad.
Miks valiti ruumihäki objektiks just Liivalaia tänav?
Liivalaia – üks Tallinna kesklinna olulisemaid tänavaid – peaks saama lähiaastatel uue ilme. Tallinna linn viis eelmisel aastal läbi perspektiivsete trammiteede tänavaruumi uuringu, mis määratleb Liivalaia tänava liikumisruumi uue jaotuse. Järgmisena on plaanis – avatud viisil – mõtestada hoonete esised kesksed avalikud ruumid. Töötoas kasutati soomlaste poolt loodud UrbanistAI nimelist töövahendit, mille spetsiifika on loodud just linnaruumiiga mängimiseks. Märksõnad võimaldavad olemasolevate hoonete fotodele lisada linnaruumis levinud objekte, nagu istepingid, prügikastid, ronimisseinad või ausambad. Saadud info kohaselt joonistab Arvuti pildid, mis mõneti meenutavad reaalset olemasolevat linna. Kuid mitte alati.
Töötoa seltskond jagunes neljaks erinevaks töögrupiks. Iga grupp lahkas Liivalaia tänavat erinevast piirkonnast. Esimene seltskond tegeles kunagise Vaestepatuste tänava piirkonnaga. AIsse andmeid sisestades leiti, et piirkonda võiks ilmestada Vaestepatuste ööklubi. Liivalaia tänava tunnelisse võiks tulla seenekasvatus, ööklubi või laste mänguväljak. Omapärane oli Arvutiintelligentsi poolt tehtud joonis, mis pakkus kunagise linna võllamäe ja natuke hilisema panganduse sünnipaiga tähistamiseks hauakivikujulisi pangaautomaate.
Teisel grupil jäi kujundada kohtumaja piirkond. Seal pakkus AI välja lahendusse, kus linna tulevad elama loomad. AI võimekus loomi genereerida on teada ja see jääb vaid veidi alla Navitrollja loomingule, Kuid üldiselt olid kõik AI pildid täis rohelust, suuri puid, jalgrattateid, kuid millele paraku reaalsel tänaval vähe ruumi alles jääb. Veidike mõtlema paneb arvukate välikohvikute kujutamine. Reaalses elus ei jätkuks neile publikut. Liivalaia tänav ei ole just turistide lemmikpaik. Tavaline elanik ja töötaja vajaks ehk lõunasööki. Hommikukohvil käimise kommet meil pole. Ja päev läbi restoranitoitu söömisele lööb vaid väheste rahakott vastu.
Kolmas grupp sai enda kätte Olümpia esise. Siin oli AI suureks armastuseks suur kollane kraana, millest loodeti kujundada purskkaevu keskel olevat monumenti. Loomulikult oli ka siin rohelisest pakatuvaid lahendusi, kuid mingit konstruktiivse lahenduseni need ei viinud. Huvitav oli idee viia jalgrattatee puulatvade kõrgusele. Reaalsuses oleks see ilmselt ekstreemõudus.
Neljas seltskond sai endale Stockmanni kandi. Ega siingi midagi kardinaalselt pädevat välja joonistunud. Stockmanni kõrval oleks trammipeatus. Stockmann peaks oma keskuse esimese korruse hoidma tänavale avatuna. Praegune Stockmanni pood meenutab oma olemuselt nõukaaegset "Turisti" kauplust. Ka selle välisseinad olid suletud. Praegu on selles Tartu maantee hoones ammusuletud ööklubi. Ka Stockmannil olla kuuldavasti turunduslikke probleeme.
Ürituse kokkuvõttes leiti, et AI on linnaruumi loomisel mänguline vahend, sest ei saa võtta tõsiselt pilti, kus jalakäijate ülekäigurada on joonistatud pikki tänavat kulgemas. Omamoodi avardab AI kasutamine looja meeli. Kui mõte kipub kinni jooksma, siis on kasu, kuis saad niisama mängida. Peaasi, et mäng õigel ajal ära lõpeb.