Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis 9. aprillil ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini. Keskkonnaamet esitas kohtule oma vastuväited, et jaht saaks jätkuda. Täna otsustas Tallinna Halduskohus Keskkonnaameti korralduse kehtivuse peatada. See tähendab kevadise hanejahi lõppemist. Kõik põllupidajad ja jahimehed peavad sellest kinni pidama.

Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse peamine väide oli, et kevadiseks hanejahiks puudub vajadus, kuna samaväärsed loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavad meetmed on olemas. Kohus nõustus sellega, et teaduslikel uuringutel põhinevaid andmeid letaalse heidutuse (kevadjahi) suuremast tõhususest võrrelduna mitteletaalse heidutusega ei ole. Kohus käsitles väga põhjalikult Rewildi tehtud kaheaastase uuringu tulemusi ja järeldusi, mille järgi mittesurmavad meetodid hanede peletamisel on sama tõhusad kui kevadine jaht. Kohus ei pidanud põhjendamatuks ühingu väidet, et põllupidajatele tekib varaline kahju ka juhul, kui lubatud on letaalne heidutus.

Kevadine hanejaht on lõppenud. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles inimesi, kes tänasest kuni hanede lahkumiseni mai teisel poolel märkavad põlluservas hanesid varitsevaid püssimehi, rikkumisest viivituseta teatama riigiinfo telefonil 1247.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta