Kui kuulete järve kaldal valje ruigavaid, kägisevaid või vinguvaid häälitsusi, tasub jääda valvele – ilmselt tegutseb järvel hallpõsk-pütt. Pesitsusajal on tuttpüti lähim sugulane hallpõsk-pütt uhke roostepruuni kaela, hallide põskede ja musta pealae järgi.

Hallpõsk-pütt elab taimestikurohketel madalaveelistel järvedel, aga näiteks ka kruusakarjääridesse moodustunud suurtel tiikidel. Hallpõsk-pütt on tuttpütist peidulisem, kuid reedab end siiski valjude häälitsustega. Eestis on hallpõsk-pütt vähearvukas pesitseja, kelle arvukuseks hinnatakse meil 150-250 paari.

Kuna teadmised hallpõsk-püti leviku kohta Eestis on lünklikud ja andmeid vähe, palume linnuhuvilistel kõik hallpõsk-püti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil eoy@eoy.ee.

Hallpõsk-püti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta veebilehelt ning kõigi Eestis olevate püttide tutvustused leiab siit.

Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta