Mida me kõik hommikuti ja ka õhtuti teeme? Enamasti on õigeks vastuseks, et peseme hambaid. Erinevaid mahekoostisosadega hambapastasid on poodides ja apteekides juba mitmeid, ent hambaharjadega on lood märkimisväärselt keerulisemad.

Esmane loogika ütleb, et säästvam on valida kas võimalikult väikese materjalikuluga või siis looduslikust materjalist hambahari. Päriselu nii lihtne ei ole.

Oleme ju kõik reklaamidest kuulnud ja näinud, et erinevad hambaharjad teevad imelisi asju – nende harjased jõuavad kõikide hambavahedeni, me ulatume nendega pestes ka tagumiste hammasteni ning meie keel saab kumminäsadega masseerides palju puhtamaks. Kahjuks pole ükski neist imeharjadest end reklaaminud kui keskkonnasõbralik toode. Mina isiklikult pole ühelgi tavalises poes, supermarketis või apteegis müüdaval harjal näinud mitte ainsatki vastavat märget. Tundub, et keskkonnast hooliv tarbija on suurtootjatele mingi unustatud või siis põlatud sihtgrupp.

Küsisin kunagi oma hambaarstilt, et kui hambaharju on nii palju, siis kuidas teha õige valik. Tema vastas mulle, et harjast palju olulisem on õige harjamise tehnika ja harjamise kestvus. Selgus, et ma võin hambaid pesta ka mõne odavama ja lihtsama tootega, kui ma just liiga kõvade harjastega harja ei vali. Võta nüüd kinni, kumb on õigem - kas tohtri või hambaharjatootjate arvamus.

Tavapoodide kaubavalikust hoolimata otsustasin edasi uurida, kas alternatiivseid lahendusi on võimalik leida ökopoodidest.

Üheks võimaluseks on valida looduslikust materjalist hambahari. Välismaistest netipoodidest võis leida vihjeid nii puidust, luust kui ka metallist hambaharjade kohta. Peamiselt jäid silma siiski puidust harjad. Kodumaised poed suutsid pakkuda vaid puidust harju ja nende hind ei olnud just väike - ligi 80 krooni harja eest. Hinna krõbedust suurendas veelgi soovitus osta kaks harja (üks hommikuseks ja teine õhtuseks pesuks), sest kui puidust hambahari on pidevalt niiske, hakkavad seal arenema nende hügieenilisust vähendavad pisikud. Eesti tarbijatele kättesaadavad puidust hambaharjad olid seaharjastega ja nende päid ei saanud vahetada.

Teiseks alternatiiviks on osta vahetatavate peadega hari. Nii jääb vars alles ja asendada tuleb vaid hambaharja pea. Välismaistelt saitidelt võis leida harju, mille vars oli puidust või metallist ja pea materjali sai valida vastavalt soovile. Kodumaistel tarbijatel on valida kas nailon või seaharjastega vahetatavate peadega plastikust hambaharjade vahel. Kirjeldatud varrega hambahari maksis 45 krooni ja kolmene komplekt vahetuseks mõeldud päid 65 krooni. Kui vahetada välja vaid hambaharja pea, siis uue harja saab 21 krooniga, mis on vägagi mõistlik hind. Mõistlik hind küll, aga vaid valitud elukohaga klientidele, sest müügil on need harjad ju üksikutes poodides. Loomulikult saab eelpool nimetatud tooteid tellida ka neti teel, aga rahaliselt tasub selline tellimine ära vaid juhul, kui on plaanis ka muud kraami juurde osta.

Olgem ausad, keskkonnasõbralike hambaharjade soetamine on Eestis jube keeruline. Inimesed, kellel pole harjumust ökopoode külastada, selliste harjadeni enamasti ei jõuagi. Minu meelest muudaks kaubanduses olukorda vaid tugeva kodumaise (öko)hambaharjatootja ilmumine ning uue tootja tõhus koostöö suurte kaubanduskeskustega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta