Märkasin õues, teeraja ääres huvitavat taime. Kuna ta mind millegagi ei seganud, siis ma esialgu tema peale rohkem ei mõelnud. Kui nägin samasugust taime ka kasvuhoones, hakkasin tundma huvi, kellega on tegu. Koheselt ma oma küsimusele vastust ei leidnud. Näitasin kummalist taime ka targematele, kuid see ei aidanud. Lõpuks panin küsimuse isegi Facebooki üles.
Märkasin õues, teeraja ääres huvitavat taime. Kuna ta mind millegagi ei seganud, siis ma esialgu tema peale rohkem ei mõelnud. Kui nägin samasugust taime ka kasvuhoones, hakkasin tundma huvi, kellega on tegu. Koheselt ma oma küsimusele vastust ei leidnud. Näitasin kummalist taime ka targematele, kuid see ei aidanud. Lõpuks panin küsimuse isegi Facebooki üles.
- Pillevna püüab päeva
- Pille Lipp, Bioneer.ee
- 30. september 2014
Naljahambaid leidus, kuid midagi mõistlikku vastuseks ei pakutud.
Mulle tuli meelde üks kunagi ammu vaadatud film, "Väike õuduste pood", kus lillepoes elas lill, kes inimesi õgis ja nõudis inimkeeles enda toitmist. Aasisin isegi sellel inimsööjate teemal Facebookis kaasa. Nali, naljaks, aga see taim jäi minu jaoks täitsa tundmatuks.
Aeg läks ja taim kasvuhoones muudkui kasvas. Lõpuks sain guugeldades oma küsimusele vastuse täiesti juhuslikult. Sain teada, et mõistatuslik taim on helviku nimeline sammal, keda aednikud parajaks nuhtluseks peavad.
Ka Facebooki grupis Loodusesõbrad osati mu leiule nimi panna. Rookisin loetud vastuste peale sambla kasvuhoonest välja. Suur oli minu üllatus, kui nädala pärast vahtis sama sammal mulle jälle kasvuhoones vastu. Nüüd tulebki pea igal nädal kasvuhoonest sammalt eemaldada.
Enam ei tundugi nähtud sammal toreda ja eksootilise imena.
Kes on helvik?
Helvik (Marchantia polymorpha L.) kasvab niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel ja kraavikallastel.
Looduseportaal bio.edu.ee sõnul ei pruugi inimesed esialgu arugi saada, et tegu on samblaga: tumeroheline plaaditaoline leht on tihedalt vastu maad surutud.
Paljudest teistest meile tuntud sammaldest erineb enamik maksasamblaid selle poolest, et neil ei ole varsi ega lehti. See, mis tundub helvikul olevat üks suur leht, on tegelikult tallus.
Tallus on justkui kõik lehed, varred ja varreharud kokku pandult. Tallusel olevaid korvikesi nimetatakse sigikehakeste mahutiteks ja nende sees on muna- või kerakujulised sigikehad. Sigikehade abil võib helvik paljuneda.
Lisaks sellele esineb helvikul ka eostega paljunemine ja isegi suguline paljunemine. Nii võibki helvik soodsates tingimustes katta üsna kiiresti päris suure maa-ala.
Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
