Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.

Keskkonnaminister on saatnud kooskõlastusele määruse eelnõu, mis muu hulgas toob kaasa olulise muudatuse Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel kevadisel ajal nakkevõrguga püüdjatele, kes saavad võrguloa osta  nüüdsest kuu aja asemel seitsme päeva kaupa. Kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus selgitas, et selline muudatus on läbi viidud merel, mis tõi seal olulise positiivse muutuse, sest kaotas kunstlikult tekkinud defitsiidi ja järjekorrad loa saamiseks.

„Senine kogemus näitab, et paljud kalastajad ei kasuta pika kehtivusajaga kalastuskaarte täiel määral ära, sest pole ei aega, tahtmist ega ka tegelikku vajadust iga päev püüdmas käia. Harrastuskalapüük on vaba aja aktiivne veetmine ning seetõttu on harrastajale pigem oluline see, et ta saab loa võtta siis kui talle sobib. “ ütles Tuus.

 Kuna Läänemere avaosa lõhepopulatsioonid on väga nõrgad, siis nende kaitsmiseks leppisid ELi kalanduse eest vastutavad ministrid oktoobris kokku, et 2022. aastal tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil vette tagasi lasta kõik looduslikud lõhed ning seda sõltumata püügivahendist ja kala seisundist. „Sellega püütakse kaitsta iga looduslikku isendit, sest iga selline lõhe on tähtis,“ põhjendas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „See tähendab, et kui õnge otsa või võrku satub väljaspool Soome lahte lõhe, millel on rasvauim alles, tuleb see igal juhul vabastada,“ selgitas minister.

Väljaspool Soome lahte ehk Saare, Hiiu, Pärnu ja osaliselt ka Lääne maakonnas võib ära võtta vaid ühe varasemalt märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauimega lõhekala päevas. „Tõenäoliselt neid kordi ei ole kuigi palju, mil Eesti läänepoolses osas saaks harrastaja uhkustada mitme püütud lõhekalaga päevas. Pole välistatud, kus võrku ujub lõhe, millel on rasvauim alles ning see kala tuleb koheselt vabastada. Samas on head võimalused siiski tabada ka rasvauimeta lõhekala, sest näiteks RMK Põlula Kalakasvatuskeskus asustab Pärnu jõkke ja ka mujale lõigatud rasvauimega kalu. Sarnaselt märgistavad asustatud kalu ka teiste riikide vastavad asutused.“   

Muudatus ootab ees ka jõevähipüüdjaid. Paljudele väga populaarsetele jõevähi püügikohtadele (näiteks Väinjärvele, Aheru järvele aga ka Leisi jõele, Võlupe jõele, täpse loetelu leiab eelnõust) eraldi piirarvud. Sel moel saab hajutada püügikoormust väga headel jõevähi veekogudel.

Uuendus on ka see, et Maardu järvel alates järgmisest aastast nakkevõrguga püüda ei saa. Kuna tegemist on pealinnalähedase veekoguga siis on soovitatav kalastada seal sportlike püügivahenditega. Tegemist on järjekordse sammuga aktiivse harrastuspüügi eelisarendamisel sellistel veekogudel, kus on ülisuur huvi õngepüügi vastu. Nakkevõrk on küll harrastuspüügivahend, kuid kui püügisurvet on tarvis vähendada, siis eelistatakse pigem õngepüüdjaid, keda on ka kordades rohkem.  Kadiskaga püügivõimalused jäävad Maardu järvele  alles.

Eelnõu „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“  on leitav eelnõude infosüsteemis ja sellega on võimalik seal tutvuda ja oma seisukohti esitada kuni 18. novembrini.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta