Bakuganid, legod, transformerid, bioonikud, värvimuutvad autod, neokuubik, Hello Kitty, elektriline ATV tüdrukutele, Crazy Frog, Atlantise süvamereründaja, dinosaurusmonster, uus interaktiivsete lemmikloomade Zhu Zhu hamstrite kollektsioon, multifunktsionaalse relvaga ning kõrgtehnoloogilise kiivri ja kaitserüüga varustatud Lego Hero Factory Alpha teami liige, Wampa lumeelukas ja nii edasi.

Need on ainult mõned mänguasjalettidelt vastu vaatavad sarjad ja tegelased. Hunnikute viisi plasti, millest vaid peotäis maksab juba üle saja krooni (just selline on Bakuganide hind).

Tänapäeva kõigest üleküllastunud maailmas ei ole lihtne säästa last niiöelda trendimänguasjadest. Sest kõigepealt tuleb telerist multikas, siis tehakse selle tegelastest terve sari mänguasju ja seejärel on need juba kõigil lapse klassikaaslastel. “Emme, ma tahan ka seda mänguasja! Kõigil teistel on! Ma ei taha, et teised mind narrima hakkavad!” Ja emal ei jäägi muud üle, kui alla anda ja mänguasja eest raha välja käia.

Pealegi oskavad tootjad lapsi ära kasutada. Tegemist polnud küll mänguasjade reklaamiga, kuid sügisel õpetas Sportlandi koolikotikampaania “Pinginaabrist parem!” lapsi ennast teistega võrdlema. Lapsi on lihtne mõjutada ja nad on hea viis vanemateni pääseda. Õigemini vanemate rahakotini. Ja kui vanemad ongi otsustanud, et ei osta lapsele trendimänguasju, siis võsukese sünnipäevale tulijad oskavad ikka hoolitseda selle eest, et tänapäeva küllusliku mänguasjamaailma trendid lapsest mööda ei läheks.

Enne järjekordse populaarse mänguasja ostmist tasub aga hoopis mõelda, mida see lapsele annab ja kas see on arendav. Aina tehnilisemaks ja lärmakamaks muutuvad trendimänguasjad rõhuvad suuresti agressiivsusele ning on mõeldud võitlemiseks ja sõdade pidamiseks. Kuid kas sõda arendab last?

Ka USA loodussõbralike lapsevanemate ajakirja Mothering internetifoorumis arutlevad emad lehekülgede kaupa selle üle, millised mänguasjad on head ja millised mitte. Paljud emad leiavad selles foorumis, et plastist trendimänguasjad on disainitud viimse detailini ning mängides ei jää lapsel enam just palju ruumi ettekujutusele. Plastist mänguasjad ei innusta last oma fantaasiat kasutama. Ja kui kujutlusvõimet kasutama ei pea, tüdineb laps mänguasjast kiiresti ning neid on aina juurde vaja. Kui siis vanemad kiiresti lagunevaid asju juurde ostavad, õpivad lapsed, et kvaliteedil polegi tähtsust.

Seevastu puidust mänguasjad suudavad emade sõnul pakkuda midagi erilist – neil on hing, nad kannavad ja annavad energiat. Ja kuna puidust mänguasjad on tagasihoidlikumad nii disainilt kui värvi poolest, saab nendega mängida märksa loomingulisemalt kui ülidetailsete plastmänguasjadega. Emade sõnul hoiavad puidust mänguasjad lapse huvi ja ettekujutust enda küljes tunduvalt kauem.

Vastukaaluks neile emadele, kes leiavad, et puust mänguasjad on kallid, küsivad teised, et aga kui kaua plastist mänguasi tavaliselt vastu peab? Mitte eriti kaua, see puruneb kergesti ning peagi on vaja minna poodi uue järele. Puidust mänguasju võib aga edasi pärandada põlvkondade kaupa, kuna need kestavad ja nii tulevadki need lõppkokkuvõttes soodsamad ja säästlikumad. Need on kui riidest käterätikud – algul on kallimad osta, kuid hakkavad aja jooksul raha säästma. Ja laps, kellele meeldivad puidust mänguasjad, ei vajagi palju mänguasju, väidavad foorumis kirjutavad emad. Kõiksuguste vilkuvate ja häälitsevate plastmänguasjade puudus on aga veel see, et nendega mängimiseks kulub patareisid.

Emad, kes eelistavad anda oma lastele naturaalsetest materjalidest mänguasju, usuvad, et lapsed õpivad kompimise kaudu. Ja miks peaks siis nende arusaam maailmast kujunema võlts, küsivad nad. Samuti soovitavad emad mõelda sellele, et looduslikest materjalidest mänguasjad on biolagunevad, plastist asjad lagunevad aga aastasadu. Ja plastist mänguasjade pakendid aina suurendavad kahju loodusele. 

Loodussõbralikud emad soovitavad plastmänguasjade puhul mõelda ka nende taha – milline on mänguasja valmimise lugu? Kes ja kus on selle asja valmistanud? Kas ta on saanud selle töö eest õiglast tasu? Kas tema töö juures oli tagatud talle ja teistele töötajatele ohutus? Kui kaugelt ja kuidas mänguasi on toodud? Kas mänguasja valmistamine ja transportimine on loodust kahjustanud ja reostanud? Kui suur on mänguasja ökoloogiline jalajälg? Või mida mänguasi üldse lapsele pakub?

Emad kurdavad internetifoorumis ka, et mõned plastist mänguasjad sisaldavad tervisele ohtlikke kemikaale ftalaate, osad mänguasjad ka pliid. Et saada teada, kuidas üks mänguasi maitseb, soovitavad emad täiskasvanutel endil asju nuusutada ning suhu pista ja maitsta. Plasti maitse pole just meeldiv.

Ftalaate kasutatakse peamiselt plasti elastsemaks ja pehmemaks muutmiseks ning need on tuntud hormonaalsüsteemi talitust kahjustavate ainetena, mis võivad põhjustada sigivushäireid, sünnidefekte ja tekitada allergilisi haigusi. Samuti kahtlustatakse, et ftalaadid võivad tekitada vähki. Ftalaadid võivad eralduda mänguasja suhu panemisel ning imemisel. Euroopa Liidus on kehtestatud piirang ftalaatide sisalduse suhtes mänguasjades. Alla 3-aastaste laste mänguasjades või mänguasjade osades ei tohi ftalaadi sisaldus olla üle 0,1 massiprotsendi. Eestis kontrollivad mänguasjade ohutust tarbijakaitseamet ja terviseamet. Ametid kõrvaldavad igal aastal müügilt mitmeid tervisele ohtlikke mänguasju, mis sisaldavad liiga palju ftalaate, võivad tekitada vigastusi, lämbumist või kuulmiskahjustusi.

Septembri algul allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts mänguasjade ohutusnõuete määruse, mis pöörab varasemast enam tähelepanu mänguasjade keemiliste omaduste kontrollile. Igale mänguasjale peab olema lisatud ohutusnõuete vastavusmärgis (CE-märgis) ja hoiatused. CE-märgise paigaldusega kinnitab ministeeriumi sõnul tootja, et mänguasi vastab nõuetele ning see on ettenähtud korras tõendatud. Märgise olemasolu soovitatakse jälgida ka ostjal endal.

Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, peab ministeeriumi sõnul tootele olema lisatud hoiatus, kus on märgitud kasutaja soovitatav vanus ja kaal. Samuti peab olema kirjas, kui mänguasja tohib kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all. Võrreldes varasemaga on lisandunud mänguasjarühmi, millel peab olema konkreetsem hoiatus, seda näiteks toidukaupadega seotud mänguasjadel. Hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsuse tegemisel, näiteks kasutajate maksimaalne ja minimaalne vanus, peavad olema esitatud mänguasja pakendil või olema tarbijale muul viisil enne ostu sooritamist selgesti nähtavad. See kehtib ka juhul, kui ost sooritatakse internetis.

Enne alla 14-aastastele lastele mõeldud mänguasjade turule laskmist peab tootja analüüsima toote keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte ning hindama nende ohtude esinemise tõenäosust.

Loodussõbralike emade meelest on parimad mänguasjad need, mida saab lastele ise või nendega koos teha. Näiteks on ühed parimad vahendid mänguasjade valmistamiseks pappkastid. Ideaalselt sobivad emade sõnul mängimiseks ka kõik täiesti tavalised koduses majapidamises olevad igapäevased tarbeesemed alates lusikatest ja lõpetades purkidega. Õigupoolest ei vajagi lapsed palju mänguasju.

Ka nelja tütre ema Anneli Valdmann ütleb, et nende pere ostab vähe mänguasju. Naine hindab oma laste mänguasjade kogust väikeseks, olles näinud, kui palju mänguasju on teistel lastel – külla minnes paistab neid ikka mitmest kastist. Anneli peres tehakse aga mänguasju kas pigem ise või siis õpivad lapsed väheseid mänguasju mitmekesiselt kasutama. “Olen kõigi oma nelja lapse puhul näinud, et neil on küll legod olnud, aga nad ei mängi nendega peaaegu kunagi nii, nagu ette nähtud. Neil on hoopis nii, et pruun klots on leivapäts, ümmargune CD-mängija, suurem klots sobib voodiks jne,” räägib Anneli.

Nii et lapsed lähenevad mängule ja mänguasjadele loovalt. Õigupoolest on neil mängides kasutusel kogu majapidamine. “Nii on hoopis põnevam ja saab iga päev uue mängu teha,” leiab Anneli. Ta on koos tütardega ehitanud ka nukumajasid – suurematele lastele riiulitesse, viieaastasele pesamunale aga suvel papist banaanikasti. Koos lõigati ajakirjadest pilte välja ja kleebiti majja, kardinateks said pitslinikud jne. Või siis õmmeldakse nukkudele riideid. “Ise saab päris lihtsalt mänguasju teha,” ütleb Anneli. Barbie-fänn naine just pole, kuid ka tema lastel on neid nukke olnud ja ta leiab, et täiesti eemal lapsi tänapäeva trendimänguasjadest hoidma ei peagi. Päris nii nende peres aga ka pole, et laps tahaks saada kogu mänguasjasarja ehk nukku koos maja ja muude lisadega. Anneli noorima tütre Pet Shopi sarja loomakesed elavadki kõikjal, neile pole spetsiaalset maja vaja, sest laps loob ise oma mänge.

Hea mänguasi ongi Anneli sõnul selline, millega laps saab palju teha ja mida saab edasi arendada, panna paljudesse rollidesse. “Valmis plastist maja ongi valmis ja sa ei saa seda edasi arendada nagu omatehtud nukumaja. Sellega on mäng aga protsess, loomine ja isetegemine on pool lõbu,” ütleb ta.

Tarbijakaitseameti soovitused mänguasjade ostmiseks:

  • Seoses eelseisvate jõuluostudega soovitab tarbijakaitseamet olla tarbijatel kaupu valides tähelepanelik. Tagamaks lastele ohutud ja turvalised jõulud, tuleb mänguasjade ostmisel olla ettevaatlik ning jälgida nii toodete märgistust kui ka kvaliteeti ja vastupidavust.

  • Kõige enam leiab ohtlikke tooteid just mänguasjade hulgast. Mänguasjade puhul on ohutus väga oluline, sest lapsed ei oska erinevaid ohtusid oma tervisele ette näha, seetõttu ongi nende turvalisuse täitmiseks ja tervise kaitseks kehtestatud ühtsed ohutusnäitajad.

  • Mänguasju ostes tuleb arvestada lapse turvalisuse huvides tema vanuse, võimete ja oskustega.

  • Jälgige, et mänguasjal oleks CE-märgistus, mis peaks tagama mänguasja vastavuse nõuetele.

  • Väikestele lastele ei sobi väikseid osi sisaldavad mänguasjad, kuna need võivad sattuda suhu ja laps võib need alla neelata või võivad väikesed osad sattuda lapse hingamisteedesse.

  • Ärge ostke teravate servade ega äärtega mänguasju. Vaadake hoolikalt, et mänguasja nööbid, silmad, ninad, nöörid, juhtmed ja muud väljaulatuvad osad oleksid tugevalt kinnitatud ja vastupidavad ning et nendest tuleneda võiv oht oleks minimaalne. Vältige mänguasju, mis sisaldavad klaasi või väikeseid detaile (magnetid jm), mida on kerge eemaldada. Samuti mänguasju, mille detailid (nt mängulooma nina või silmad) võivad kergesti eralduda.

  • Vaadake, et mänguasja õmblused ja kinnitused oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad.

  • Jälgige, et sõitmiseks mõeldud mänguasjadel oleks lihtne ja ohutu pidurdussüsteem.

  • Olge skeptilised kunstmaterjalide suhtes. Kui võimalik, eelistage naturaalseid materjale, sest lapsed on tihti kunstainete suhtes allergilised.

  • Jälgige, et mänguasi ei teeks liiga suurt lärmi, sest tugeva müraga mänguasjad võivad kahjustada kuulmist.

  • Tehke kindlaks, et mänguasja puudutades ei tekiks lapsel põetus- ega elektrilöögiohtu – mänguasja toiteallika nimipinge ning ühegi osa pinge ei tohi ületada 24 volti.

  • Kindlasti arvestage lapse vanusega, ostes tema vanuserühmale sobiv mänguasi. Alla 3-aastastele lastele mänguasja ostmisel veenduge, kas see on küllalt vastupidav ja purunematu nii loopimisel kui ka tagumisel.

  • Kindlasti lugege müügipakendil olevaid soovitusi ja hoiatusi ning mänguasjaga kaasas olevaid kasutusjuhendeid. Võõrkeelse märgistusega mänguasja müügipakendil peab kindlasti olema ka eestikeelne tõlge. Vajadusel peab kaasas olema eestikeelne juhend mänguasja kokkupanemiseks ja kasutamiseks. Pakendil peab olema ka tootja, tema esindaja või maaletooja nimi või kaubamärk ning aadress.

  • Olge eriti tähelepanelikud, kui ostate mänguasja turult, kioskist või ajutisest müügikohast.

  • Puidust mänguasja ostmisel jälgige, et puidu pind oleks puhas, sile, teravate servadeta ning et puidu pinnalt ei eralduks pinde.

  • Vältida tuleks mänguasju, kuhu lapsed sisse mahuvad ja mis on suletava kaanega, nt teatud mänguasjakastid.

Balti Keskkonnafoorumi soovitused:

  • Vähem on rohkem! Ostke vähem mänguasju, eesmärgiks olgu kvaliteet koguse asemel.

  • Ostke täispuidust või orgaanilisest riidest mänguasju.

  • Peske täitematerjaliga mänguasjad (loomad, nukud jne) enne kasutamist.

  • Vältige mänguasju, mis on tehtud pehmest PVC-st. Paljud mänguasjad on tehtud PVC-plastist, millele on lisatud stabilisaatoreid ning plastifitseerivaid lisandeid. Need võivad eralduda mänguasja suhu panemisel ning imemisel. Seetõttu on alla 3-aastaste laste mänguasjades keelatud ftalaadid, sest väikesed lapsed panevad asju suhu. Alati tuleks enne mänguasja ostu poes küsida, kas see sisaldab PVC-d, seda isegi suuremate laste mänguasjade puhul.

  • Usaldage oma meeli: ärge ostke lõhnastatud mänguasju; sünteetilised lõhnaained võivad olla toksilised ja viia ülitundlikkuse tekkeni.

Lugege lisaks:

Ideid mänguasjade isetegemiseks:

Bioneeris ilmunud teema kohta:



*Artikkel ilmus ka Bioneeri intelligentse egoismi e-õppes. Liituge tasuta e-õppega ja loe igal nädalal erinevatest keskkonnaprobleemidest ning säästva tarbimise ja rohelise eluviisi praktilisest küljest! Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.