Heategevusuuringu tulemused: enamikele Eesti elanikele meeldib head teha

Heateo Sihtasutuse tellitud uuring näitas, et viimase aasta jooksul on 85% Eesti elanikest heategevusega mingil moel kokku puutunud ning ligi 90% on valmis annetama raha. Tuntuimad heategevusorganisatsioonid on küsitlustulemuste kohaselt Toidupank, Punane Rist ja lastehaiglate toetusfondid.

Heateo SA ja TNS Emori koostöös läbiviidud uuringu eesmärk oli saada ülevaade eestimaalaste heategevusalasest teadlikkusest, kogemustest  ja hoiakutest.

 

„Hea meel oli tõdeda, et 2013. aasta jooksul on heategevusega kokku puutunud suurem osa Eesti elanikkonnast,“ sõnas Heateo Sihtasutuse arendusjuht Agne Tamm. „Enamasti on see küll toimunud läbi passiivsete, vähem isiklikku panust nõudvate tegevuste kaudu - 76% vastanutest on ostnud heategevuslikke tooteid, annetanud raha või asju. Kuid 38% on vabatahtlikuna pühendanud ka oma isiklikku aega, näiteks teinud tasuta tööd, olnud tugiisikuks, osalenud heategevusürituste korraldamisel.“

 

Uuringutulemused näitasid, et suur enamus - ligi 90% - Eest elanikest on valmis annetama raha. Seejuures kõige eelistatumaks peetakse jätkuvalt annetamist otse abivajajale või vastavale asutusele (näiteks lastekodule) ning vähem heategevusfondide vahendusel.

Kui ühekordsed annetused on valdaval kuni 25€ suurused, siis püsiannetajatel on ühekordsed summad suurusjärgus kuni 10€. Uuring kinnitas tendentsi, et sissetuleku kasvades kasvab ka valmisolek suuremaid summasid annetada.

 

„Püsiannetajaid on praegu vaid 12% ning siin näeme me heategevusorganisatsioonide seisukohast kindlasti arenguruumi. Püsiannetused annavad organisatsioonidele tugevama tunde pikemaks ajaks, aitavad neil pühenduda oma põhieesmärkide elluviimisele. Siin peame teadlikkust tõstma ning suunama annetajaid mõtlema ka püsiva toetuse abil saavutatvatele pikaajalisematele tulemustele,“ kommenteeris Tamm.  

Head tegevatest organisatsioonidest meenus inimestele esmalt Toidupank (13%), Punane Rist (10%) ning seejärel haiglate toetusfondid (Lastehaigla, Tartu Ülikool, Pelgulinna jt). Heategevate ühenduste, fondide ja organisatsioonide spontaanne tuntus oli muude tulemuste kõrval siiski madal ning suhteliselt killustunud.

 

Taaskasutusvaldkonnast meenub inimestele eelkõige üle-eestilise levikuga Humana, seejärel lokaalsed keskused Uuskasutuskeskus (Tallinn, Pärnu) ja (Tartu) taaskasutuskeskus. Enam kui pooled Uuskasutuskeskuse teadjatest on ka ise sinna asju viinud või ostnud ning üldjuhul on nende mulje pigem positiivne.

Samas sotsiaalse ettevõtluse mõiste on Eesti inimestele veel suhteliselt kauge – kuigi 20% nimetas enda hinnangul sotsiaalseid ettevõtteid ning 23% arvas teadvat, mis on sotsiaalne ettevõtlus, siis sisuliselt seostati teemat ikkagi sotsiaalprobleemidega ja nende lahendamisega.

„Uurisime ka üldist probleemide tajumist Eesti ühiskonnas ning suurima probleemkohana nähakse inimeste majanduslikku toimetulekut ning vanemliku hoolitsuseta lapsi. Võrreldes 2007-2008 analoogsete uuringutega on toimetuleku olulisus inimeste silmis märkimisväärselt kasvanud,“ lisas Tamm. „Järgnesid mure tööpuuduse, kvaliteetse hariduse kättesaadavause ja rahvatervise pärast.“

2013. aasta heategevusalaste hoiakute uuringu viis TNS Emor läbi 19.-30. septembril ning küsitlusele vastas 1140 Eesti elanikku vanuses 18-60. Küsimustikku aitasid ette valmistada ja uuringut läbi viia SOS Lasteküla Eesti Ühing, MTÜ Uuskasutus, Noored Kooli SA, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Terve Eesti SA ja Eesti Lastekaitse Liit. Uuringut kaasrahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
 

Uuringu kokkuvõte on kättesaadav Heateo kodulehelt.

 

Sarnased artiklid