Helsingi lennujaamas tekib aastas rohkem kui 2000 tonni jäätmeid, mille ringlussevõtt on reisijate ja lennujaama ühine ettevõtmine. Ringlussevõtt on reisijate ja lennujaama ühine ettevõtmine – keskkonnaalane töö on osa Finavia vastutustundlikust ettevõtluskäitumisest.

Helsingi lennujaam teenindas eelmisel aastal enam kui 20 miljonit reisijat ja aasta jooksul tekkis Helsingi lennujaamas kokku 2241 tonni jäätmeid. Suure osa sellest moodustavad reisijate tekitatud jäätmed, mille ringlusse võtmiseks on välja töötatud eri võimalusi alates mugavast sorteerimissüsteemist lõpetades näiteks pestavate käterätikurullide kasutamiseni.

“Suurenev reisijate arv suurendab ka jäätmete kogust lennujaamas, aga me täiendame ja arendame pidevalt ka jäätmete sorteerimist lennujaamas. Sel aastal alustasime näiteks plasti eraldamisega muudest jäätmetest,“ ütles Finavia kinnisvara- ja energiateenuste teenindusjuht Katri Koivukoski.  

Ligi poole lennujaama jäätmetest moodustavad jäätmed, mille ringlussevõtu protsess on lihtne. Restoranid ja poed tekitavad peamiselt jäätmeid, mida saab hõlpsalt taaskasutada.  

„Energiajäätmed põletatakse Vantaa Energia põletusjaamas ja neid kasutatakse energiaallikana kodudes ja töökohtades. Papp, ringlussevõetud klaas, paber ja metall, samuti biojäätmed kasutatakse uuesti tooraineks,“ ütleb Koivukoski.

Kolm lihtsat reeglit, kuidas saavad reisijad oma panuse anda jäätmete materjalina ringlussevõttu.

•     Enne prügikasti panemist tühjendage joogipudel. Mida kuivemad on taaskasutusse minevad jäätmed, seda kergem on neid energia saamiseks põletada.
•     Lugege ja järgige jäätmekogumispunktides olevaid juhiseid. Ringlussevõtu jaoks on sorteerimine hädavajalik ja jäätmete sorteerimine tekkekohas hõlbustab edasist töötlemist.
•     Eelistage restoranides söömist. Taldrikult pakutavad toidud tekitavad tavaliselt vähem jäätmeid kui ostetud ja pakendatud toidud.

Kuhu lähevad Helsingi lennujaama jäätmed?

1.     Enamik lennujaamajäätmeid kasutatakse energiatootmiseks ja taaskasutatakse

Suurem osa Helsingi lennujaama jäätmetest suunatakse taaskasutusse või kasutatakse energia saamiseks. 2018. aastal taaskasutati materjalidena 34% kõigist jäätmetest ja 43% põletati energia saamiseks. Vaid 0,39% ohtlikest jäätmetest läheb prügilasse. Sel juhul tähendab prügilasse saatmine põletamist kõrgel temperatuuril, mida ei ole võimalik energiana kasutada, näiteks tahked aerosoolijäätmed, värvijäätmed ja tahked õlijäätmed. Toorainena kasutatakse raskemetalle, patareisid/akusid ja määrdeõli.

Rahvusvahelistelt lendudelt üle jäänud toidujäätmed kogutakse eraldi ja põletatakse jäätmejaamas, et tõkestada haiguste levikut. Lennufirmade jäätmekäitlus toimub Finavia jäätmekäitlusest eraldi.

2.     Prügikaste tühjendatakse kuni kuus korda päevas

Helsingi lennujaamas tähendab jäätmekäitlus 24 tunnist töötsüklit. Prügikaste tühjendatakse värava piirkonnas vähemalt kolm korda päevas ja väljumissaalis kuni kuus korda päevas.

Jäätmete kogust jälgitakse pidevalt. Ehkki rõhk on sorteerimise parandamisel, püüavad lennujaam ja ka partnerid tekkivate jäätmete hulka minimeerida. Üks üllatavalt tõhus viis on tualettruumides paberrätikute asemel pestavate riiderullide kasutamine. „Käterätikud võivad tunduda väikese asjana, kuid nende osa jäätmete vähendamisel on märkimisväärne,” ütleb Katri Koivukoski.

3.     Reisijad saavad sorteerimisel abiks olla

Kui lennujaamas on palju inimesi ja kõigil on kiire, siis läheb rohkem jäätmeid segajäätmete hulka. Sorteerimine on osaliselt seotud ka kultuuriliste teguritega: mõnes riigis on isesorteerimine tavaline osa igapäevaelust, teistes aga mitte. Eesmärk on suunata reisijaid sorteerima, tehes seda näiteks selgete viitade abil.

Jäätmekäitlus on ka teenuse kujundamise ja lennujaama arendusprogrammi lahutamatu osa. Katri Koivukoski sõnul on Helsingi lennujaama renoveerimisel arvestatud suuremamahulise jäätmete sorteerimisega – näiteks uue Aukio piirkonna ehitamisel.

„Me oleme alustamas suuremat projekti jäätmekäitluse parandamiseks ja arendamiseks. Parem sorteerimine parandab meie kõigi elu,“ ütleb Koivukoski. 

Rohkem infot Finavia vastutustundliku tegevuse kohta siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta