Jagan huvitavat Politico uudist Suurbritannias asuva Hinkley Point tuumajaama osas. Nimelt andis BBC teada, et nende andmetel teeb Theresa May juhitav valitsus, mis juulis projekti ootele pani, avaldas lähipäevil teadaande, et tuumajaama projektiga minnakse ikkagi edasi.

Hinkley Point tuumajaama on palju kritiseeritud ja põhjusega. Hinkley Point tuumajaamale kavandatav toetus on täiesti ebareaalne. Iga MWh kohta soovitakse maksta 108 eurot toetust. Ja seda 35 aasta jooksul.

Võrdluseks Eestis makstav taastuvenergia toetus on üle kahe korra väiksem 53,7 eurot ning toetust makstakse kolm korda lühema perioodi jooksul, ehk MWh kohta makstakse Eestis taastuvenergia toetuseks 6 korda väiksemat toetust.

Ehkki Suurbritannia taastuvenergia tootjate subsiidium on Eesti omast kõrgem, on see ikkagi kordades madalam tuumajaamale kavandatavast.  Lisaks otsesele subsiidiumile garanteerib UK valitsus ka prantslastest ehitajate EDF projektiga seotud võlga, tuumajäätmete ladustamist ning kindlustab võimalikke õnnetusjuhtumeid.

Ent potentsiaalne kulu tarbijatele on veelgi kõrgem. See projekt devalveerib täielikult tuumaenergia lobistide jutu nagu tuumaenergiat ei subsideeritaks. Vastupidi, subsiidium on lihtsalt naeruväärselt kõrge. Näiteks ka Suurbritannia Riigikontrolli raport on plaani väga teravalt kritiseerinud.

Taastuvaid allikaid kasutavad eneregiatehnoloogiad on juba täna soodsamad kui fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, ent tänane elektriturumudel ei võimalda üksnes elektrituruhinna alusel teha ühtegi investeeringut uue elektrijaama rajamisse. Kui riigipõhiste toetusmehhanismide asemel kujuneks hind turupõhiselt siis tuleks valitsustel fossiilsete energiaallikate ja tuumajaamade subsideerimise lõpetada ning fossiilsete allikate ning tuumaenergia poolt tekitavate keskkonnakahju arvestada energiahinnas.

Aastas on fossiilenergia sektorile makstavad otsetoetused globaalselt 444 miljardit USD-d.  Kaudseteks subsiidiumiteks hindab IMF fossiilenergia toetusteks aastas 5,3 triljonit USD-d.  Need summad ületavad kümnetes kordades kulutusi mida tehakse taastuvenergia edendamiseks ja kliimamuutuste vastaseks võitluseks.

Ka Eestile pole teema võõras. Otseseid subsiidiume makstakse põlevkivisektorile nii EL heitmekaubanduse kvootide (Auvere EJ ehitamiseks 17,7 milj kvooti ja Iru EJ-le 0,3 milj kvooti), põlevkivituha ohutuks tegemiseks ning alates 2016 a. juuli algusest vähendatud põlevkivi keskkonnatasude näol.

Kaudsete subsiidiumite osas on keeruliseks küsimuseks, kuidas väliskulusid arvestada. Stanfordi ülikooli hinnangul on põlevkivisektori õhusaastekulu Eesti ühiskonnale 6,1 miljardit EUR aastas (6,5 miljardit USD).

Sellest kõigest hoolimata on taastuvenergia paljudes maailma piirkondades odaivamaks energia tootmisviisiks juba täna ja on seda ka Eestis. Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Näiteid hiljutistest vähempakkumistest maailmas.

Maroko meretuulepargi vähempakkumine võideti hinnaga 24 eur/MWh. Dubai päikeseelektri vähempakkumine võideti hinnaga 26 €/MWh. Hollandi valitsus kiitis juulis 2016 heaks meretuulepargi Borssele I and II rajamise, mille võitis Taani energiafirma DONG Energy hinnaga 72 eur/MWh.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta