Keskkonnaagentuuri koosseisu kuuluv Riigi Ilmateenistus uuendas ilmajaamades aktinomeetrilisi mõõteseadmeid.

Peamiselt hangiti päikesepaiste kestust ning erinevaid kiirgusliike (sh UV-kiirgust) mõõtvaid seadmeid, mis on eelmistest, enam kui 10 aastat tagasi soetatud, seadmetest tunduvalt kaasaegsemad ja täpsemad.

Kõige põhjalikuma uuenduskuuri läbis ülemaailmsesse kiirgusbaasjaamade BSRN võrku kuuluva Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama masinapark. Sinna paigaldati uued kiirgusbilansi lühilaineliste komponentide (hajus-, otsene, peegeldunud kiirgus) andurid ning maapinna soojuskiirguse andur. Lisaks soetati UV-radiomeeter mujal ilmajaamades asuvate radiomeetrite kalibreerimiseks. Uuenduskuuri läbis ka andmete kogumise ja edastamise süsteem.

Projekti toetas KIK Keskkonnaprogrammi alamprogramm Atmosfääriõhu kaitse programm § 6', lg 2, p 5 "meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine".

Aktinomeetria on meteoroloogia haru, mis uurib kiirguse levikut Maa atmosfääris. Eestis alustati pidevate aktinomeetriliste mõõtmistega 30. septembril 1965. aastal Tõraveres.

1. augustil 2013 pälvis Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam ja selle töötajad kõrge tunnustuse Maailma Kliima Uuringute Programmi  (World Climate Research Programme WCRP) poolt päikesekiirguse mõõtmiste suurepärase andmekvaliteedi eest. Esile tõsteti ka andmete ajaliselt täpset laekumist ülemaailmsesse kiirgusbaasjaamade BSRN (Baseline Surface Radiation Network) võrku ning seda, et andmerida on ühtlane, ilma katkestusteta.

Sarnased artiklid