Kalendrisse on valitud rahvakalendrist 34 püha ja tähtpäeva, mille maausuline tähendus ja kombestik on teada. Kasutatud on ka pühade põliseid nimesid. Nii kannab näiteks palmipuudepüha urbepäeva ja ülestõusmispüha munapüha nime.

Sirvikalender on trükitud erinevate värvidega väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on vanad ruunikirjad ja teisel küljel selgitav jutt. Kalender ilmub  Maavalla koja väljaandena 35. korda. Sirvid lõikas linooli ning kalendri koostas ja kujundas Mana Kaasik.

Kalender valmis pooleldi käsitööna: ruunimärkides kalendri osa lõigati linooli, trükiti kõrgtrüki tehnikas paberile, lõigati ja mulgustati käsitsi. Lisaks on kalender kokku seotud maavillase lõngaga, mis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud. Kalender trükiti Eesti Trükimuuseumis.

Maavalla kalendri eeskujuks on 18. ja 19. sajandist pärinevad puust ruunikalendrid, mida on Eesti muuseumides tallel tosina jagu.

Kalendri kaanel kasutatud aastaarv 10226 lähtub niinimetatud Billingeni läbimurdest, mille toimumisaeg on meresetete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääaja järgne paisjärve vesi endale väljapääsu Atlandi ookeani praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast. Sündmusest, mida võib nimetada ka maa sünniks, möödub 2013. aastal 10226 aastaringi.

Lähipäevil jõuab Maavalla kalender müüki Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes.