„Küünlaid valmistades kehtib meil vaikuse reegel ja valitseb pidulik meeleolu. Siis me mõtleme nendele inimestele, kes meie valmistatud küünlaid ostavad ja kasutavad,“ kirjeldab Pahkla Camphilli küla Tamme maja perenaine Katarina Seeherr, kuidas käsitsi valmistatud mesilasvahaküünaldesse pannakse Pahklas sisse kõige ilusamad soovid ja mõtted.

Pahkla Camphilli küla asub Raplamaal Kohila lähedal. See on antroposoofilistel põhimõtetel toimiv kogukond, mis ühendab endas ökoküla ja tugikeskuse puuetega inimestele. 1992. aastal rajatud külas elab koos vabatahtlikega 30 inimese ringis vanuses 22-59.

Igaüks neist aitab oma võimeid ja jõudu mööda kaasa nii kodutöödes, kudumis- ja küünlakojas, loomalaudas kui mahepõllul. Kõik tööd on külaelanike vahel ära jagatud ja igaühel on mitu ametit. Camphilli küla ei ole asutus, seal ei ole personali. See on ühe suure pere kodu.

Perenaine Katarina sõnul on nende külas nagu tavaeluski, et inimesed soovivad tunda end vajalikuna ja tegutseda, siis on nad õnnelikud ja rahul. Eriliselt innustabki külaelanikke see, kui nad saavad teha midagi teistele.

Õigupoolest on see ka külas üks põhimõtteid, mille järgi elatakse – et minu vajadused saaksid rahuldatud sellega, mida teised teevad ja mina annan teistele seda, mida neil on vaja. Nii tegutsebki Camphilli küla ühte hoidva tervikuna.

Meistritele meeldib mesilasvaha lõhn

Küünlategu läheb Pahklas lahti siis, kui välitööd on lõpetatud ehk sügisel. Mesilasvaha vormivad kauniteks küünaldeks Kersti, Inge, Kaarel, Jevgeni, Merle, Marek ja Kristiina. Neid aitavad vabatahtlikud Leena ja Elisa ning töödel hoiab silma peal Katarina, kes on ka küünlakoja meister.

Kui küsida küünlakojas askeldajatelt, et mis neile selle töö juures kõige rohkem meeldib, vastavad nad kärmelt – hea lõhn! Katarina kinnitab, et aroomteraapilise mõjuga mesilasvahast on abi ka haiguste perioodil – küünlakojas meisterdajaid haigused ei kimbuta.

Tegelikult ongi Katarina sõnul Camphilli külades maailmas tihti küünlakojad just terapeutilisel eesmärgil. Mesilasvahaküünalde valmistamine mõjub hästi hingamisele, rahustab ja tasakaalustab. Ent loomulikult teeb küünlameistritele rõõmu, kui oma valmistatut saab ka müüa.

Mesilasvaha ostetakse kohalikelt mesinikelt. Katarina sõnul on seda küll aina raskem saada, sest mesinikke jääb vähemaks. Küünlatahti tuuakse Saksamaalt. Küünlakojas valmistatakse üle 20 sordi küünlaid, osasid küll ainult endale või laatadel müümiseks.

Igal küünlameistril on ka oma lemmik. Perenaine Katarinale meeldivad kõige rohkem tavalised pikad küünlad, mida kutsutakse isekeskis ka Kersti küünaldeks, sest peamiselt valmistab neid Kersti.

Pikim noormees teeb pisimaid küünlaid

Valmis küünlale peale vaadates oskab perenaise silm kohe ära tabada, kelle valmistatud see on. Ta lihtsalt tunneb oma pereliikmete tööstiili nii hästi – kes tahab küünla kiiremini valmis saada, kellel on rohkem kannatust. Näiteks pere kõige pikem noormees Kaarel valmistab kõige pisemaid küünlaid – tordiküünlaid –, sest need saavad lihtsalt kõige kiiremini valmis.

Küünlategu käib Pahklas kahel viisil – väiksemate, keerulisemate ja mustrilisemate küünalde valmistamiseks valatakse vaha vormidesse, tavalisi pikki küünlaid tehakse kastmise meetodil. Sellel viimasel, traditsioonilisel viisil on mesilasvahast küünlaid tehtud juba aastasadu. Selleks kastetakse tahti korduvalt sulavahasse, kuni küünal on „kasvanud“ piisavalt jämedaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta