Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 69% inimestest muretseb sellepärast, kuidas avalikes tualettruumides pesitsevad bakterid nende tervist mõjutavad. Samal ajal aga ei teadvusta paljud, kuidas korrektselt käsi pesta ning milliseid pesu- ja kuivatusvahendeid kasutades haigustekitajate levikut ennetada.

Lindströmi uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest 62% kasutab avalikke tualettruume vähemalt kord kuus. Enamik uuringus osalejaid ütlesid, et olulisemad probleemid, mis neid avalike tualettide puhul häirivad, on määrdunud wc-potid ja tualettpaberi puudumine. Samuti häirib vastanuid, et paljudes tualettides puudub käte kuivatamiseks paber, kuivatusrull või puhur, kätepesuseep on otsas ning kraanid ei tööta korralikult.

Praegusel gripihooajal on haigustesse nakatumise oht suurenenud, kuid seda saab ennetada põhjaliku kätepesuga.

„Inimestel on õigus oodata, et haiguste hooajal on võimalik ka avalikes kohtades sagedasti käsi pesta ja kuivatada. Ettevõte peab tagama, et nende ruumides asuvaid avalikke tualette koristatakse piisava tihedusega ning tualetid on varustatud vajalike kätepesu- ja kuivatusvahenditega,“ kommenteeris Lindström Eesti valdkonna ekspert Mari-Liis Paluoja.

Inimeste teadlikkus korrektsest kätepesust ei ole piisav

Tõhusaks kätepesuks, millega eemaldada haigustekitajad, tuleks kindlasti kasutada seepi, ning enne sooja veega loputamist peaks käsi hõõruma vähemalt 15 sekundit. Hõõrumisel tuleks tähelepanu pöörata ka sõrmevahedele ning küünealustele. Inimese käsi katab aga hulk baktereid, mis ka pestes lõplikult ei kao ja tänu niiskusele hõlpsamalt erinevatele pindadele kanduvad. Seetõttu on käte korrektne kuivatamine sama oluline kui põhjalik pesemine.

Uuringu järgi peavad inimesed kõige ebahügieenilisemaks käte kuivatamise vahendiks froteerätikut (76% vastanutest), vähesed aga teavad, et ka kuivati pole sugugi hügieeniline valik (vaid 14% vastanutest).

„Kuivati kasutamine tundub olevat tõhus viis käte kuivatamiseks, kuna siis ei puutu käed kokku erinevate pindade ega vahenditega. Tegelikult ei pese üle kolmandiku inimestest käsi põhjalikult sooja vee ja seebiga, vaid ainult loputavad vee all. Kuna paljud kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles, lennutatakse igal kasutuskorral kuivatajale peale eelmistest kasutajatest sinna jäänud baktereid ja haigustekitajaid,“ ütles Paluoja.

Lisaks lendub lohakalt pestud kätelt baktereid ka õhku ja isegi mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele nagu ukselingid ja segistid. Kuivati põhja koguneva vee ja niiskuse muudab aga soojus bakteritele ideaalseks paljunemispaigaks. Nii võib kombinatsioon lohakatest kätepesijatest ja kuivatist olla põhjus, miks inimesed nakatuvad erinevatesse haigustesse. Ka võib see valla päästa laiaulatusliku kõhuviiruse- või gripipuhangu.

Lindströmi uuringule vastanutest 7% arvab, et ka käterätirull on ebahügieeniline. „Põhjuseks, miks osa inimesi käterätirulli ebahügieeniliseks peab, võib olla väärarusaam sellest, kuidas käterätirullid töötavad. Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina. Üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatamise lõpetamist kasutatud kangas. Kasutatud rätik pestakse rulli lõppemisel puhtaks ning võetakse jälle kasutusele,“ selgitas Paluoja.

Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull seega samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. „Ka laisk kätepesija jätab kuivatades bakterid rätikusse ja nii ei satu need ruumi lendlema ega teisi inimesi ohustama,“ ütles Paluoja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta