Bioneer toob lugejateni
 Aive Herja koostatud loo kliimamuutustest. Artikkel on ilmunud ka GO KOJA
veebiportaalis.

Novembris avalikustas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse ekspertkogu (Intergovernmental Panel of Climate Change, IPCC) aruande, mis hoiatab inimkonda iseenda eest.

Aruandest selgub, et inimeste mõju ilmastikule on rängem kui me endale tunnistada tahaksime ning kui probleemi veel kaua eirata, tuleb kliima soojenemise pöördumatute tagajärgedega meil kokku puutuda juba mõnekümne aasta pärast.

Üks paljudest põhjustest, miks on Eestis hea elada, on kindlasti parasvööndiline kliima, mis säästab meid paljudest klimaatilistest ekstreemsustest, millega teiste kliimavööndite elanikud kokku peavad puutuma. Siiski kurdavad eestlased pidevalt selle üle, et suved on siinkandis liiga lühikesed. Tulevik tõotab aga tuua ka Eestisse soojad suvetuuled, kuna kliima soojenemisest ei jää maailmas puutumata ükski riik. Kahjuks saab olema hind, mida soojade suvede eest maksma hakkame, väga kõrge.

Juba mõned aastad tagasi valminud Tartu Ülikooli teadlaste ulatuslikust uurimistööst selgub, et viimaste aastate kliimamuutustes on tunda otseselt inimtegevuse tagajärgi. Kliima soojenemise tagajärjel on kevad ja suvi veninud pikemaks ning talved muutunud lühemaks ja lumevaesemaks. Kahjuks pole sellistes muutustes aga midagi, mille üle rõõmustada.

Pöördumatud tagajärjed

3-14 detsembril toimus Indoneesias, Bali saarel, rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma, IPCC, aasta tippkohtumine, kus kliimateadlased näitavad maailmale kätte suuna, mille järgimine või ignoreerimine lähiaastatel otsustab meie ja meie järeltulevate põlvkondade saatuse. Sellega seoses tehakse algust ka uue, peale 2012. aastat jõustuva, Kyoto leppe loomisega.

IPCC aruandest selgub, et kliima soojenemise mõju kogu maailma kliimale võib olla “äkiline ja pöördumatu”. Sulavad liustikud, lume kadu Alpi mäestikes, Arktika suvise merejääkihi õhenemine ja sulav igijää on muutunud ilmastikutingimuste reaalsed näited.

ÜRO egiidi all tegutsevate sadade teadlaste töö ühisraport hoiatab, et 2100. aastaks võib maakera keskmine temperatuur tõusta 1,1-6,4 kraadi võrra Celsiuse skaalal. Merevee tase tõuseb seejuures vähemalt 18 cm võrra. Juba sellel sajandil hakkavad meid sagedamini, ja tõsisemalt kui kunagi varem, kimbutama kuumalained, rajuvihmad, troopilised tsüklonid ja äkilised merevee tõusud.

Kliimamuutustest ei jää puutumata ükski riik, sest riigipiire kliima soojenemine ei tunne. Eriti on ohustatud vaesemad rahvad, nagu nt väikesed saareriigid ja arengumaad, kus sadu miljoneid inimesi elab madalatel rannikualadel.

21. sajandi katsumus

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon pöördub palvega poliitiliste liidrite poole öeldes, et kliimaküsimustes on vaja läbimurret, nimetades seejuures kliimamuutustega võitlemist “meie aja suurimaks väljakutseks.” Vaatamata sellele, et üleilme kliima soojenemine ennustab katastoofi, annab Ban Ki-moon inimkonnale lootust öeldes, et “kliimamuutustega on siiski võimalik veel võidelda.”

Heitgaaside vähendamine on võimalik, kuid võimalus jõuda kiiresti ohutumale ja stabiilsemale tasemele, väheneb kiiresti. Samas aga kasvab endiselt kütuste põletamise tõttu atmosfääri paisatava süsihappegaasi hulk.

Kui siiani olid Ameerika Ühendiriigid suurim kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas, siis järgmisel aastal haarab liidripositsiooni sel alal endale juba arvatavasti plahavatuslikult arenev Hiina. Samal ajal, kui Euroopa riigid püüdlevad heitgaaside vähendamise poole, näevad mitmed riigid Kyoto protokolli ettekirjutustes vaid takistust nende majanduse arengule. Näiteks püüab USA endiselt karmidest piirangutest CO2 atmosfääri paiskamisel kõrvale põigelda ning segab vett näidates näpuga hoopis Hiina peale, kellel Kyoto protokollis kohustused puuduvad.IPCC esimees Rajendra Pachauri sõnul vajame uut eetikat, mis paneks iga inimese mõistma nende väljakutsete tähtsust, millega inimkond sel sajandil silmiti seisab.

Igaüks meist saab kliimamuutuste stabiliseerumisele veidi kaasa aidata. Alustada tuleks oma hoiakute ja elustiili muutmisest. Harjumusi on teadupärast väga keeruline muuta, kuid kui me seda ei tee, seisame 2030. aastal võibolla silmitsi probleemidega, mille kõrval kunagised 2007. aasta mured on tagasivaates naeruväärselt tühised.

IPCC aruannet saab lugeda aadressil:

http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar4/syr/ar4_syr_spm.pdf