Bioneer toob lugejateni
Aive Herja koostatud loo kliimamuutustest. Artikkel on ilmunud ka GO KOJA
veebiportaalis.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 1. mai 2008
Novembris avalikustas ÜRO
valitsustevahelise kliimamuutuse ekspertkogu (Intergovernmental Panel of
Climate Change, IPCC) aruande, mis hoiatab inimkonda iseenda eest. 
Aruandest selgub, et inimeste mõju ilmastikule on
rängem kui me endale tunnistada tahaksime ning kui probleemi veel kaua eirata,
tuleb kliima soojenemise pöördumatute tagajärgedega meil kokku puutuda juba
mõnekümne aasta pärast.
Üks paljudest põhjustest, miks on Eestis hea
elada, on kindlasti parasvööndiline kliima, mis säästab meid paljudest
klimaatilistest ekstreemsustest, millega teiste kliimavööndite elanikud kokku
peavad puutuma. Siiski kurdavad eestlased pidevalt selle üle, et suved on
siinkandis liiga lühikesed. Tulevik tõotab aga tuua ka Eestisse soojad
suvetuuled, kuna kliima soojenemisest ei jää maailmas puutumata ükski riik.
Kahjuks saab olema hind, mida soojade suvede eest maksma hakkame, väga kõrge.
Juba mõned aastad tagasi valminud Tartu Ülikooli
teadlaste ulatuslikust uurimistööst selgub, et viimaste aastate kliimamuutustes
on tunda otseselt inimtegevuse tagajärgi. Kliima soojenemise tagajärjel on
kevad ja suvi veninud pikemaks ning talved muutunud lühemaks ja lumevaesemaks.
Kahjuks pole sellistes muutustes aga midagi, mille üle rõõmustada.
Pöördumatud tagajärjed
3-14 detsembril toimus Indoneesias, Bali saarel,
rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma, IPCC, aasta tippkohtumine, kus
kliimateadlased näitavad maailmale kätte suuna, mille järgimine või
ignoreerimine lähiaastatel otsustab meie ja meie järeltulevate põlvkondade
saatuse. Sellega seoses tehakse algust ka uue, peale 2012. aastat jõustuva,
Kyoto leppe loomisega.
IPCC aruandest selgub, et kliima soojenemise mõju
kogu maailma kliimale võib olla “äkiline ja pöördumatu”. Sulavad liustikud,
lume kadu Alpi mäestikes, Arktika suvise merejääkihi õhenemine ja sulav igijää
on muutunud ilmastikutingimuste reaalsed näited.
ÜRO egiidi all tegutsevate sadade teadlaste töö
ühisraport hoiatab, et 2100. aastaks võib maakera keskmine temperatuur tõusta
1,1-6,4 kraadi võrra Celsiuse skaalal. Merevee tase tõuseb seejuures vähemalt
Kliimamuutustest ei jää puutumata ükski riik,
sest riigipiire kliima soojenemine ei tunne. Eriti on ohustatud vaesemad
rahvad, nagu nt väikesed saareriigid ja arengumaad, kus sadu miljoneid inimesi
elab madalatel rannikualadel.
21. sajandi katsumus
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon pöördub palvega
poliitiliste liidrite poole öeldes, et kliimaküsimustes on vaja läbimurret,
nimetades seejuures kliimamuutustega võitlemist “meie aja suurimaks
väljakutseks.” Vaatamata sellele, et üleilme kliima soojenemine ennustab
katastoofi, annab Ban Ki-moon inimkonnale lootust öeldes, et “kliimamuutustega
on siiski võimalik veel võidelda.”
Heitgaaside vähendamine on võimalik, kuid
võimalus jõuda kiiresti ohutumale ja stabiilsemale tasemele, väheneb kiiresti.
Samas aga kasvab endiselt kütuste põletamise tõttu atmosfääri paisatava
süsihappegaasi hulk.
Kui siiani olid Ameerika Ühendiriigid suurim
kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas, siis järgmisel aastal haarab
liidripositsiooni sel alal endale juba arvatavasti plahavatuslikult arenev
Hiina. Samal ajal, kui Euroopa riigid püüdlevad heitgaaside vähendamise poole,
näevad mitmed riigid Kyoto protokolli ettekirjutustes vaid takistust nende
majanduse arengule. Näiteks püüab USA endiselt karmidest piirangutest CO2
atmosfääri paiskamisel kõrvale põigelda ning segab vett näidates näpuga hoopis
Hiina peale, kellel Kyoto protokollis kohustused puuduvad.IPCC esimees Rajendra
Pachauri sõnul vajame uut eetikat, mis paneks iga inimese mõistma nende
väljakutsete tähtsust, millega inimkond sel sajandil silmiti seisab.
Igaüks meist saab kliimamuutuste
stabiliseerumisele veidi kaasa aidata. Alustada tuleks oma hoiakute ja
elustiili muutmisest. Harjumusi on teadupärast väga keeruline muuta, kuid kui
me seda ei tee, seisame 2030. aastal võibolla silmitsi probleemidega, mille
kõrval kunagised 2007. aasta mured on tagasivaates naeruväärselt tühised.
IPCC aruannet saab lugeda aadressil:
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
