See lugu juhtus jälle Väljapäel Mamma juures. Olime tütrega seal suvitamas. Ilmselt oli mul puhkus, sest viibisime seal juba pikemat aega. Meil oli mudilaste päevaplaanis lõunauinak ikka aukohal. See oli kasulik nii lastele kui ka meile. Sai ju nii paar tundi vaba aega millegi kasulikuga tegeleda.

Suvel hoiti meil ikka õhuaknaid lahti ööpäev läbi. Nii oli ka seekord. Tüdruk ruttu magama ja meie Mammaga läksime peenraid rohima. Olime juba hulga tööd ära teinud, kui kuulsime, et tirts toas nuttis. Pesime tünnis käed puhtaks ja silkasime tuppa vaatama. Vahest ikka juhtus, et laps ärkas halva unenäo või janu pärast.

Läksin Mamma magamistuppa ja kui uksekardina eest ära tõstsin, selgus jube tõde: tuba kihas mesilastest. Neid oli seal ikka sadades või isegi tuhandetes. Ilmselt oli neil pereheitmine käsil ja nüüd oli kogu see kupatus meie magamistoas. Minu tirts oli ju ka seal. Tüdruk oli igasuguste asjade vastu allergiline.

Hirm hakkas, mis kõik võib juhtuda. Telefon on ka kaugel, ei saa abi õigel ajal ja ongi häda käes.Tol ajal olid mobiiltelefonid asjad, millest lihtinimene unistadagi ei osanud. Aga Mamma reageeris minust kiiremini.

Ta rabas eestoa diivani pealt teki ja sööstis, tekk üle pea, tüdrukut päästma. Võttis voodist ta omale teki alla sülle ja tõi toast välja. Alles õues pani lapse maha. Vaatasime tirtsu üle. Midagi hullu polnud õnneks juhtunud ja laps oli terve. Tundus, et teda pole nõelatud.

Unine laps ei saanud midagi aru. Vaatas meid suurte silmadega ja seisis ainult paigal, kui meie tema käsi-jalgu uurisime. Kõik tundus puhas ja terve. Ühtegi plekki polnud lapse kehal. Vähemalt seegi hea. Aga tuba oli vaja ometi mesilastest puhtaks saada.

Kuidas seda teha, me ei teadnud. Meil ei olnud mingit kogemust mesilastega toimetamises ega polnud kellegi käest küsida ka. Terves külas ei pidanud keegi mesilasi. Kus nad üldse tulid, ei tea. Lõpuks kehitas Mamma õlgu, tõmbas omale teki uuesti üle pea ja läks tagasi tuppa.

Haaras kojast kaasa kärbsemürgi pudeli. Teadsin, mida ta edasi teeb - tol ajal tehtigi nii. Pärast rääkis Mamma, et mesilased olid paksu kihina laes ja kardina küljes olnud. Ju seal kuskil oli ka emamesilane. Ta lasi toa mürki täis ja sulges akna.

Õhtul, kui tube õhutama hakkasime, pühkisime põrandalt kokku suure pesukausitäie mesilasi. Muidugi oli meil neist kahju. Oleksime kindlasti mesilasi muul viisil toast välja viinud, aga me ei osanud. Meil ei olnud ju kedagi appi kutsuda. Lõppude lõpuks sai tuba mesilastest puhtaks. Keegi inimestest kannatada ei saanud. Laps ka jäi puutumata ja esimene ehmatus läks üle.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta