2010. aasta 22.-25. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava XVIII pärimusmuusika festivali teema on „Seest tuleb üks tants!“


Festivali pealiku ja programmijuhi Ando Kivibergi sõnul kõlab teema sarnaselt sellele, mida Joosep Toots filmis „Suvi“ koos endiste koolivendadega jahuveskis puntratantsule asudes hõiskas. Samavõrd lõbus, ühtehoidev ja miks mitte ka ülemeelik saab olema ka XVIII pärimusmuusika festival – kui tänavu suvel tehti kummardus üksikpillimeeste sõrme ja kunstiosavusele, siis seekord on eesmärgiks külalisi tantsitada nii et muru põrub.

Kiviberg rõhutas, et muusika ja tants on läbi ajaloo olnud omavahel tihedalt läbipõimunud ja teineteisest sõltuvad. „Kui pillimees mängib nii kaasakiskuvalt, et kuulajate jalgades ning südameis särtsuma hakkab, tekib iseenesest tants mis peab välja pääsema ja nähtavaks saama,“ sõnas ta.

Eesti pärimustantsu-uurija, -õpetaja, legendaarne Kristjan Torop on oma raamatus „Kontratantsud“ öelnud: „Seltskonnatants on algusest peale olnud tervikuna meelelahutuse teenistuses, ta ei ole seotud kindlate kombetalituste ega kalendritähtpäevadega /…/. Rahvatants tervikuna on aga laiema sisuga, sest peale meelelahutustantsude sisaldab mõiste rahvatants endas maagilisi, rituaalseid, akrobaatilisi ja imitatsioontantse, mille kasutusala piirdub teatavate kindlate situatsiooniga.“

Tants on sõnatu suhtlusvorm, põhjus kokku saada, muutuda lähedaseks, armuda. Nii on ka sigivusmaagia alati olnud tantsu üks levinumaid eesmärke. Tants on eluringi hooratas, aga ka päritolu rõhutaja ja meie-tunde esilekutsuja. Seda kõike muidugi siis, kui tantsurütmid ning -sammud on pärimuslikud.

„XVIII Viljandi pärimusmuusika festival tahab luua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon võiks areneda ning tänapäevastuda läbi improvisatsiooni. Aga seda mõistagi traditsiooni piires, nagu maestro Torop tabavalt sõnastas,“ rääkis Ando Kiviberg. Miks mitte rokkida polkaga või svingida reinlendriga? Kas poleks vahva minna labajala põhisammuga paaristammumiselt üle ka pöörete, keerutusteni, kokku ja lahku liikumisteni? Jah, muidugi! Aga muusika peab olema nii tuline, kaasakiskuv ja nõiduslik, et särts jalgadesse ning südameisse lööb.

Tants peab seest välja pääsema! Seepärast keskendutakse programmi koostades esmajoones tantsumuusikale, samuti tantsude õpetamisele. Festival soovib läbi pärimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele eneseväljendusele ja improvisatsioonile.

Kivibergi sõnul tõestasid muusikud tänavusel peol nii ühekaupa kui salgakesi oma muusikalist nõidumisoskust. „Seepärast võib kindel olla, et ka järgmise aasta juuli lõpus hakkavad Viljandis festivali unenäoliselt ebamaises keskkonnas juhtuma tantsuimed.“

Alates reedest, 6. novembrist on festivali esinejate leidmiseks avatud ka demovoor ning logokonkurss.

Märkimaks tantsule pühendatud hooaja algust toob Eesti Pärimusmuusika Keskus 13. ja 14. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis publiku ette Silver Sepa uue tantsulavastuse „Tantsumasin“, milles teevad autori kõrval kaasa ka näiteks Jaak Johanson, Tiit Kikas ja Cätlin Jaago.

Sarnased artiklid