Homme, 27. augustil toimub Jõhvi kontserdimajas kaevandusveele pühendatud keskkonnapäev. Eesti Energia korraldataval keskkonnapäeval arutlevad kaevandusvee eksperdid, teadlased, praktikud ja keskkonnaametnikud kaevandusvee kasutamise, päritolu, maksustamise ja mõju üle nii keskkonnale kui majandusele.  

„Lõpusirgel on nii põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kui ka keskkonnatasude raamkava koostamine. Mõlemas neis on väga olulisel kohal veekasutuse reguleerimine. Veekasutustasude suurus mõjutab ka ühiskonda laiemalt töökohtade kaudu,“ selgitab Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe kaevandusvee üle peetava diskussiooni olulisust. Tema sõnul on kaevandusvee kogus ja koostis üks põlevkivitööstuse keskkonnamõjudest, mille teadmistepõhisest käsitlemisest sõltub paljuski põlevkivi kaevandamise tulevikuväljavaade ning ka ligi 20 000 inimese töökoht.

Kaevandusvesi on peal- ja allmaakaevandustest ümberjuhitav vesi, mis pumbatakse välja, et kaevandusi kuivana hoida. „Kaevandusvee osas peetakse arvestust kui tarbitava vee üle, samas ei kasuta kaevandused seda vett ära, vaid suunavad pärast puhastamist tagasi loodusesse. Kas vee ümberjuhtimine on vee tarbimine või on see sarnane maaparanduses tuntud vee kõrvaldamisega, see on üks küsimustest, mida keskkonnapäeval arutatakse,“ selgitab Olavi Tammemäe.

Sageli on settebasseinist jõkke suunatav vesi Tammemäe sõnul puhtam kui sama jõe looduslik vesi. „Jõgedesse suubuv puhas kaevandusvesi mõjutab ka jõevee kvaliteeti, muutes seda puhtamaks. Näiteks suures osas tänu kaevandusveele on kunagise keemiatööstuse mõju all olnud Purtse jõgi märkimisväärselt puhtam ja seal elutsevad juba mitu aastat taas nii lõhe kui meriforelli asurkonnad,“ lisab Tammemäe.

Eesti Energia suunas 2013. aastal kaevandustest loodusesse tagasi ca 140 miljonit kuupmeetrit kaevandusvett. Kaevandusvee eest maksis Eesti Energia Kaevandused 2013. aastal vee erikasutuse ja saastetasu kokku 5,7 miljonit eurot.

Ametlikus statistikas on kaevandusvee allikaks peamiselt sadevesi. Karjäärides moodustab sadevesi umbes 80% ja allmaakaevandustes ligi 50% kaevandusveest. Väiksemal määral on kaevandusvee päritoluks põhjavesi ja lähedal asuvate suletud kaevanduste vesi.