Ühel augustikuu päeval sai Eesti Metsloomaühing teate linnust, kes ei lenda, ainult liigub maad mööda.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 2. märts 2020
- Foto: Pildil olev kägu ei ole juhtumiga seotud. Pixabay, CC Public Domain
Kägu Kuku saabus Metsloomaühingu vabatahtliku Signe juurde 3.augusti hilisõhtul. Sel õhtul tundus linnuga kõik korras olevat. Toitmise järel veetis ta öö transpordipuuris soojamatil.
Kell 6 hommikul oli tema seisund hoopis teistsugune kui õhtul. Kuku parem silm oli kinni, kogu ta keha oli halvatud ja tal olid tihedad krambihood. Tundus, et lõpp on lähedal.
Signe kiitis ja paitas lindu ning pani ta puuri tagasi, kus ta sai segamatult puhata. Tunni möödudes oli lind endiselt elus ja ka veel tund peale seda. Sel hetkel tuli juba tema heaks midagi ette võtta. Kuna Kuku hingas noka kaudu ja tema limaskest oli kuiv, hakkas Signe tilk-tilga haaval linnu nokka niisutama. Kägu neelas suhu kogunenud vee tublilt alla, sel hetkel ütles Signe Kukule: “Sa võid surra oma vigastusse aga nälga Sa surra ei saa!”
Signe hakkas krambihoogude vahel linnule süstlaga vedelat toidusegu andma ja Kuku neelatas igal korral!
Siis oli selge, et alustada tuleb ka füsioteraapiaga. Õhtuks krambihood lõppesid, aga pea tudises endiselt ja silm oli kinni. Kuku terve keha oli halvatud, ühes jalas oli väga nõrk haare, teises ei olnud sedagi.
Tõenäosus, et kägu ellu jääb oli väga väike.
Järgmisel hommikul oli Kuku endiselt elus. See andis uue lootuskiire, et äkki tõesti saab temaga kõik korda. Füsioteraapia jätkus, tasapisi hakkas õrnalt haarama ka teine jalg ja see oli juba väga suur võit. Tiivad olid esialgu veel tundetud, kuid paari päeva möödudes oli tiivasirutuse ajal tunda surinat, mis tähendas vaid üht. Ka tiivad hakkavad tööle!
Mõni päev hiljem ajas lind juba tiivad laiali, ning liikus ringi ennast noka abil edasi tõmmates. Püsti seismisega oli tal veel raskusi, kuna üks jalg oli teisest tunduvalt nõrgem, kukkus lind pidevalt ühe külje peale pikali.
Iga päevaga oli tema paranemine märgatav.
Terve selle aja, mil Kuku Signe juures paranes, oli vaja teda iga tunni järel sundtoita, et lind kaalus alla ei võtaks. Vot nii põikpäine oli see kägu! Igale toitmisele järgnes massaaž ja harjutused.
Kaks ja pool nädalat hiljem, saabus aga kauaoodatud hetk. Kuku sirutas oma tiivad välja ja lendas taas vabadusse!
Ilusat elu, vapper kägu!
_______________________________________
Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing, seetõttu on meile igasugune toetus väga oluline!
Metsloomade aitamiseks vajalikke kulusid saad aidata meil maksta helistades:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!
Toetuse võib saata ka pangakontole:
EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"
Aitäh kõigile meie toetajatele! ❤️
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
