Audentese erakooli bioloogiaõpetaja Külli Relve on Tartu Ülikooli lõpetanud bioloogina. Aastaid töötas ta ringijuhi, metoodiku ja osakonnajuhatajana Eesti Noorte Loodusmajas, andes kõrvalt eri koolides loodusõpet. Läbi aastate on olnud tuhandeid lapsi ja noori, kellesse Külli Relve on süstinud huvi looduse vastu.

Keskkonnainvesteeringute Keskus, ka Tallinna Keskkonnaametilt on saadud toetust ühisteks projektideks koos teiste Tallinna koolidega.

„Riiklik õppekava näeb ette nii õppekäike kui praktilisi töid, aga palju asju võibki jääda paberile, kui õpetajal puudub piisav entusiasm ja kooli juhtkonna toetus nende tegevuste reaalseks elluviimiseks. Meie kooli juhtkond soosib igati keskkonnaprojekte, näiteks Sagadi uurimistööde kursus gümnaasiumiõpilastele on meil tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abile muutunud igasügiseseks ettevõtmiseks. Mina vastutan projektide sisulise poole eest, kõikide finantsaruannetega tegeleb õnneks kooli raamatupidamine. Selline abi on väga tähtis! Ja alati ei peagi tegema suuri kulutusi, aitab ka sellest, kui saab bussi, millega  looduspäevale sõita,” rõhutab Külli Relve.

Suvel saab saarele loodusmajja

Parim viis puhata ja õppida on looduses, usub Külli Relve. Nii veedabki ta juba mitmendat aastat järjest osa suvest mitmest koolist pärit loodusehuviliste lastega Aegna saarel. Sealne väike loodusmaja on sobiv baas tegevuste toetamiseks.

Looduslaager võimaldab huvilistel süveneda rohkem kui koolis. Saab teha asju, mida muul ajal lihtsalt pole võimalik teha – näiteks liblikate ööpüüki.

Oluline on ka sotsiaalne pool – kokku saavad ühiste huvidega lapsed, kes suure tõenäosusega edaspidigi  suhtlema jäävad. „Kes korra käib, tuleb võimalusel uuesti. Sellisel laagril on suur kasutegur,” sõnab Relve.

Varasematel aastatel tehti suvelaagreid Ojaäärsel, aga nüüd, kus Tallinnal on oma väike loodusmaja Aegnal, on põnevust isegi rohkem – laevaga üle mere mõneks ajaks saarele minek on enamikule laagrilistest puhas  eksootika!

Külli Relve tõdeb, et keskse loodusmaja kadumine Tallinnast on suur viga. Loomaaias, botaanikaaias ja mujal tegutsevad loodusklassid teevad kahtlemata tänuväärset tööd, kuid nende jaoks on loodusõpe pigem lisategevus.

„See on ilus unistus, et Tallinnas on ükskord kaasaegne loodusmaja, kus lisaks spetsialistidele oleks ka koolide vajadustele vastavad laborid, et klassid saaksid käia praktikume tegemas,” ütleb Külli. „Mina rakendan oma kunagist loodusmaja kogemust õppetöös iga päev. Eks kõik algabki ju õpetajast. Tähtsaim on hea tahe, mõistvad kolleegid ja toredad lapsed. Mul on vedanud, kõik vajalik on olemas.”

Artikkel ilmus ka Keskkonnahariduslehes nr. 7