Kümme aastat oma tollases noores elus kõndisin ma kahe mehe vahel. Neist metsavaht Toomas oli jutukam. Raiemees Avo oli seda siiski vähem.
- Marek Vahula lood
- 3. mai 2023
Ometi õppisin ma kahevahel rääkima ja ka uutel radadel kõndima.
Kahe mehe vahele olin kui loodud. Nii ma siis seal kasvasingi.
Kord talveharjal talviste veelindude loenduse aegadel kolasid ringi kaks jutustajat ise. Neist üks ühel pool Valgejõge ja teine teisel kaldal. Nii nad ise kohtusidki teineteisel pool jõge.
Saatus, mis meid kolme kokku viis, oli heatahtlik. Saatus, mis kaks meest ühel ajal talvituvaid parte loendama viis, oli veel parema loomuga.
Need kaks kes ise harva pikalt omavahel rääkisid, tegid seda kordamööda minuga ja ma kuulsin kohtumisest jõekallastel hiljem mõlemalt mehelt. Järjekordse loo üle õnnelik olles nentisin ikka ja jälle, et ma hea saatuse laps olen ja seda kinnitas ühe talve saatus ühe looga samuti.
Miks vahel otsitakse, seda ehk me teame kõik. Miks vahel õnnelikult leitakse, sellest võikski saatus siinkohal rääkida. Seekord tegin seda mina saatuse ja kahe mehe asemel.
Neeruti, 1993.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
