Kahte uude EIP-AGRI fookusgruppi otsitakse eksperte

Kahte uude EIP-AGRI fookusgruppi otsitakse eksperte - kandideerimise tähtaeg on 23. märts 2017!

Eksperdiks oodatakse kandidaate, kelle on praktiline kogemus või head teadmised seoses:

Kui tunnete inimesi, kes võivad olla sellest teemast huvitatud, siis palun levitage infot! Taotlusi oodatakse kuni 23. märtsini 2017 kella 23.59 (NB! Brüsseli aja järgi). Tutvu konkursi tingimustega ja esita oma kandidatuur SIIN

Fookusgrupp "Uued metsanduse tavad ja vahendid kliimamuutustega kohanemiseks ja nende vastu võitlemiseks"

Fookusgrupi esimene kohtumine toimub 20.-21. juunil 2017. Fookusgrupp käsitleb erinevaid viise, kuidas kasutada ära ELi metsade potentsiaali, arvestades seejuures, et metsadel on mitu funktsiooni ja need pakuvad elanikele erinevaid teenuseid.

Küsimus: Milliseid uusi tavasid ja vahendeid saaks kasutusele võtta, mis aitaksid kliimamuutustega võidelda ja Euroopa metsade potentsiaaliga kohanduda?

Pariisi kliimaleppe kohaselt on metsad äärmiselt oluline ressurss, et saavutada pikaajalist eesmärki seoses inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste tasakaalustamisega. Euroopa metsade efektiivsus ELi heitkoguste osas on umbes 10% ning heitkoguste leevendamise potentsiaal võib järgmistel aastakümnetel suureneda juhul kui võetakse kasutusele uuenduslikud tavad ja tööriistad.

Ka metsad on kliimamuutuste mõju all, mis tähendab seda, et metsade haavatavus on selgelt seotud keskkonnatingimuste muutumisega. Seetõttu peab kliimamuutustega kohanemine ja nende vastu võitlemine olema ühiselt ja arukalt planeeritud.

Samal ajal suureneb nõudlus puidu kui taastuva materjali järgi ning taastuva energia ja võimaliku energiamahukate materjalide asendamine puiduga on kasvav. Lisaks mängivad metsad ja metsasektor olulist rolli ELi maapiirkondade säästva arengu tagamisel, aidates seeläbi kaasa tööhõive ja majanduse kasvule ning hoides keskkonda ja loodust.

Arvestades uute tavade ja vahenditega, mis aitavad kliimamuutuste vastu võidelda, on metsade puhul oluline võtta kasutusele terviklik lähenemisviis – see tähendab majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme integreerimist (vastavalt Euroopa Liidu metsanduse strateegiale COM (2013) 659.

Fookusgrupp „Uued karjatamise meetodid“

Fookusgrupi esimene kohtumine toimub 13.-14. juunil 2017. Fookusgrupp tekkis kahe eelmise fookusgrupi – „Püsirohumaa kasumlikkus“ ja „ Mulla orgaanilise aine sisaldus Vahemere piirkonnas“ – töö tulemusel. Fookusgrupp uurib alternatiivseid karjatamise juhtimissüsteeme, mis võivad edendada kohalikku majandust ja avaldada positiivset mõju keskkonnale, eelkõige just läbi mulla süsinikdioksiidi säilitamise.

Fookusgrupp keskendub järgmistele teemadele:

  • intensiivsed tootmise süsteemid, kus süsiniku sidumine on sageli võimalik vaid vähesel määral;
  • suure kliimamuutuste surve all olevad piirkonnad. Need piirkonnad on sageli õrnad ökosüsteemid, kus karjatamistavade mitte järgimine avaldaks kohalikule keskkonnale negatiivset mõju (nt kõrbestumine).

Küsimus: Kuidas suurendada mulla süsinikusisaldust karjatamise kaasabil?

Rohumaad on oluline allikas, et toota odavat ja kvaliteetset mäletsejalistele mõeldud sööta. Rohumaa mullad sisaldavad suurtes kogustes süsinikdioksiidi ning mõnes piirkonnas on süsiniku eraldumine eriti kõrge. Selle abil saab pakkuda mitmeid elupaiga ja vee kvaliteediga seotud teenuseid.

Karjatamine aitab kaasa ka ökosüsteemide säilitamisele ehk toetab olemasolevat bioloogilist tasakaalu. Mõnes piirkonnas on karjatamine kliimamuutuste tõttu ainus võimalik põllumajanduslik tegevusala – näiteks kuivemates piirkondades karjamaade alla kuuluv maa-ala aina kasvab. Siiski on süsiniku sidumisega seotud potentsiaal ja selle saavutamiseks vajalikud tehnikad riigi/piirkonna põhised ning erinevad vastavalt mulla tüübile, juhtimise tavadele ja kliimale. Asjakohaste praktikate kasutusele võtmine on vajalik selleks, et säilitada kohalikke ökosüsteeme ja tootmist ning säilitada mullas leiduvat süsinikdioksiidi.

EIP-AGRI fookusgrupid

EIP-AGRI fookusgrupid on ajutised töörühmad, mis koosnevad väljavalitud ekspertidest (teadlased, põllumehed, nõustajad, ettevõtjad ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad), kes keskenduvad mõnele konkreetsele teemale, jagades seeläbi oma teadmisi ja kogemusi.

Iga rühm proovib leida väljavalitud probleemile praktilisi uuenduslikke lahendusi, kasutades selleks eelnevates projektides osalemise kogemusi. Fookusgruppide töö on kindla struktuuriga: enamus fookusgruppe korraldavad kaks esimest töökohtumist vaid selleks, et kogu vajalik info läbi töötada, seejärel koostatakse tegevuste jooksul vahearuandlus, ning nende töö jätkub ka pärast viimast koosolekut. Lõpparuannet levitatakse EIP-AGRI võrgustiku kaudu.

Loe EIP-AGRI fookusgruppe tutvustavat trükist SIIT